Räpparid vs klassikud! KUULA, millises võtmes esitavad Eesti kuulsad riimimeistrid klassikalist luulet

Hiljutise emakeelepäeva ajal muretseti järjekordselt eesti keele tervise pärast. Keel ja kultuur, mida ei suutnud hävitada totalitaarne režiim ja sundvenestamine on justkui lahustumas vabaduse tingimustes. Et piltlikult öeldes "patsiendi pulssi katsuda", lasi "Päealtnägija" omavahel päidpidi kokku Eesti räpparid ja meie luuleklassikud.

Kas klassikaline Eesti luule on kvaliteetsem ja kõlalt ilusam kui kaasaegne räpp? Või on lood vastupidi – keele uuenemist ja moodsat sõnaseadet tuleks tervitada? Et tekiks võrdlusmoment palus "Pealtnägija" tiim Eesti parimatel riimimeistritel esitada aastakümnetevanuseid värsse omas võtmes.

Põhja-Tallinna ninamees Wild Disease luges Artur Alliksaare luuletust "Aeg", Reket ehk Tom Olaf Urb esitas oma versiooni Betti Alveri luulest, Tommy Cashi ehk Cash Tomi  tõlgendas Doris Kareva luuletust "Elu ei ole lugu", Genka esitas Karl Ristikivi luuletust "Sõnajalad" ja Suur Papa räppis Lydia Koidula luuletust "Maailmale ära ütle!".

Lugusid saad kuulata ja hinnata ka "Pealtnägija" Facebooki leheküljel!