INTERVJUU: Kinnitage turvavöö! Eesti jazzmuusikud lendavad Šveitsi siinset muusikat esitlema
Kitarrist Virgo Sillamaa rääkis lähemalt, mis Eesti muusikuid Šveitsis ees ootab ja mis sündmusega tegemist.
Mis täpsemalt on TLL>LUG ja mis selle taga on?
See on Luganos toimuv spetsiaalne Eesti jazzmuusikuid ja koosseise esitlev sündmus. Korraldajaks on Q3-nimeline loominguline rühmitus, mille eestvedajaks on trummar Brian Quinn. Idee on pika ja huvitaval viisil arenenud sõprussuhte jätk. Kõik algas aastal 2006, mil ansambel Ajavares käis esinemas ühel konkurssfestivalil Bukarestis, Rumeenias. Seal tutvusid nad vendade Quinnidega, kes kutsusid Ajavarese esinema Šveitsi festivalile Sonvico Jazz, mida Brian Quinn korraldab. Järgmisena kutsuti šveitslased Eestisse ning muuhulgas sattusid nad Teatripuhvetis kuulma Kadri Voorand Trio kontserti. Käivitus uus ahel ning järgmisel Sonvico Jazzil astus üles juba Kadri trio. Sonvico publiku hulgas kuulas kontserti ka šveitsi pianist Gabriele Pezzoli, kes kutsus hiljem Taavo oma triosse mängima. See koosseis on andnud kontserte Eestis ja Šveitsis ning vaikselt on valmimas ka plaat. Mitmel puhul Eestit külastades puutus Brian kokku veel teiste ansamblite muusikaga (sh VindPower, Elletuse, Joel Remmel trio jt). Tekkis idee viia muusikaline sõprus uuele tasemele ja nii sündis projekt TLL>LUG, mille kaudu külastab viis eesti kollektiivi Luganot ning tuleval sügis-talvel on šveitslasi oodata jällegi Eestisse. Nüüd on õla alla pannud ka Eesti Jazzliit, sügis-talvist vastukülastust aitab aga kureerida ka uus Loominguline Rühmitus Avarus.
Räägi palun, mis põnev asi on Avarus?
Loominguline rühmitus Avarus sai alguse augustis 2013, aga idee on idanenud aastaid. See on sisuliselt loovisikute rühmitus - mäletame kirjandustundidest Siurut ja Noor Eestit. Tekkepõhjuseks on vajadus seista oma loominguliste plaanide täideviimise eest ning koos on seda lihtsam teha. Seda enam, et need viis inimest, kes Avaruse lõid, on läbi erinevate ansamblite ja ühiste projektide tihedalt seotud - nendeks on Kadri Voorand, Kirke Karja, Mingo Rajandi, Meelis Vind ja mina. Ühelt poolt kujundavad muusikute elu festivalid, kes pakuvad võimalusi esinemiseks, kuid surve on pigem pidevalt millegi uue esitlemisele, olgu selleks kava, projektivõi bänd. Samas vajab ansambel ja looming küpsemiseks aega ning palju kontserte. Seda on Eestis väga raske saavutada, eriti kui see on kõik ansambliliikmete või -juhi õlul. Tänuväärt võimalusi loovad teiselt poolt loomeliidud, kes kureerivad kontsertseeriaid vms. Meie valdkonnas on selleks Jazziliit, kes pakub programmi jazzklubide võrgustikule üle Eesti. Siiski on ka need võimalused piiratud ja pole võimalik sama ansambli ning kavaga iga kvartal jazziklubides üks tiir teha. Avarus pakub partnerlust kontserdikorraldajatele, festivalidele, aga võib samas toimida kui muusika ekspordi platvorm Eestist välja, vähemalt rohujuure tasandil. Võimalikel partneritel on lihtsam suhelda, kui meid esindab üks nimi, kuvand ja organisatsioon selle asemel, et asju ajada kümne ansambliga (just nii palju on Avaruse portfolios) ning lisaks veel eriprojektidega. Samuti annab see võimaluse üles ehitada korralduslik pool, mis iga kollektiivi puhul eraldi oleks liigne luksus, aga viie inimese ja kümne bändi peale annab juba piisava mahu välja.
Millised plaanid Avarusega edasi on?
Esialgu ehitame rühmituse üles ja käimas on brändi kujundamine. Kaasatud on kunstnik Pille Kose, kes on teinud logo ja kujundab visuaalset kontseptsiooni. Samuti on meil pidevalt aktiivselt kaasa löömas kunstnik ja fotograaf Sigrid Viir. Soovime leida püsiva kuulajaskonna ja ehitada üles usalduse selle algatuse suhtes. Pikemaajalisem eesmärk on planeerida oma erinevaid projekte ja aidata üksteisel need ellu viia.
Tundub, et see on justkui leibel, aga suurema ja õilsama ideega.
Jah, see on justkui natuke leibel. Antud juhul oleme seadnud üksuse keskpunktiks loomingulised isikud. Meie ise hoolitseme ja majandame oma ideede elluviimist ja püüame ise leida ja algatada vajalikku koostööprojekte või partnerlussuhteid.
Kust on tulnud Avarus Ensemble'i idee? Mis see on?
Noor helilooja loob muusikat ja soovib eksperimenteerida - näiteks panna kokku improvisatsiooni ja kompositsiooni, erilised pillid ka kõlad. Selleks võib panna kokku projektkoosseisu, kuid siis on tegemist lühiajalise tegevusega. Selle jaoks, et eksperimentide viljad hakkaksid küpsema ja kunstiline tase tõuseks, on vaja pikemaajalist koostööd. Mingo lõpetas EMTAs kompositsiooniõpingud ja tekkis küsimus, et kuidas edasi? Mõte luua suurem ja eksperimentaalne koosseis on ka juba vanem - võtsime kätte ja tegime ära. Avarus Ensemble on rühmituse liikmete loomingulise katsetamise platvorm, kuid püsikoosseisuna on meil võimalus tulemusi lihvida ja detailide kallal vaeva näha, et algatatud eksperimentaalsed ideed tõesti lõpuni ka välja viia. Projektipõhiselt on seda väga keeruline saavutada, sest proove on vähe ja esinemisi tõenäoliselt üks ja siis asjad lihtsalt ei õnnestu. Ja sa ei saagi teada, kas põhjus oli ideedes või lihtsalt ebapiisavas ettevalmistusajas. Kõik muusikud, kes Avarus Ensemble'is kaasa teevad, on avatud erinevatele väljakutsetele. Mõned neist on jazzitaustaga, teised klassikalisema taustaga, aga kõk on valmis eksperimenteerima. Peale Avaruse liikmete on ansamblis Tarmo Johannes flöötidel, Aleksandra Kremenetski marimbal, vibrafonil ja löökpillidel, Villu Vihermäe tšellol, Egert Leinsaar viiulil ja Haar Tammik on meie helirežissöör. Kuna osad pillid on elektrilised, on kõiki pille vaja võimendada. Seetõttu nimetame end elektroakustiliseks ansambliks. Hetkel terendavad ees esimesed kontserdid mais ja juunis. Kavas on Mingo looming. Sealt edasi on vaja leida ansamblile aina uusi esinemisvõimalusi ning luua juurde uut muusikat. Sellise koosseisu käimashoidmine ongi juba iseenesest täiskohaga töö.
Rõõm on näha reaalselt arenenud rahvusvahelist sõprust muusikute vahel ja kuhu see välja võib jõuda ning kuidas Quinni vendade loomingulise rühmituse idee võib inspireerida Eesti muusikuid.
Jah, Tallinn-Lugano side on väga huvitav. Selliste rühmituste vaheline suhtlus võib minna väga kõrge tasemeni ning jõuda väga kaugele, näiteks olla partnerid loomeliitudele või kontserdikorraldajatele. Teatavate võrgustike loomiseks on sellised rohujuuretasandi organisatsioonid olulised. See on huvitav viis kultuuriekspordi tegemiseks. Peale suurte riiklike projektide võib ka selliseid väikeseid partnerlusi korraldada.
