Juba lapsena tekitati meisse väikeseid eelarvamusi. Näiteks räägiti, et rikkad on õelad ja vastikud ning venelased on nõmedad inimesed. Väike laps jättis ikka need meelde ning hiljem oli nii, et teda ei köitnud need edulood rikastest, kuna ta teadis, et nad on ebaõigel teel rikkaks saanud ning peale seda on nad veel ülbed ka. Lisaks olid nad ühed neist, kes rääkisid, kui vastikud on venelased ning kui rõve on vene keel. Tegelikult, äkki see laps oleks vene keelt hoopis armastanud ning venelastega ideaalselt läbi saanud? Aga eelarvamused on need, mis teda nüüd tagasi hoiavad ja ei lase nautida elu nii nagu seda tegema peaks.

Meil on tegevusi, mis meile meeldivad ning neid, mis meile ei meeldi. Tihti unustame aga selle, et mõni ebameeldiv tegevus võib mõnel hetkel meeldivaks muutuda ning samuti võivad meie eelistused ja lemmikasjad aja jooksul muutuda. Oletame, et sulle ei meeldi ballett, kuid su sõbranna tegi sulle ettepaneku temaga "Pähklipurejat" vaatama minna. Sinu seest tuleb kohe üks vingumine, kui igav see on ning kindel "ei" vastus. Aga äkki sa leiaksid selles midagi uut ja huvitavat? Võib-olla on su maitsed aastatega muutunud ning sa vaataksid seda suure huviga? Anna endale võimalus ning ära lase võimalusi käest oma eelarvamuste pärast! Kui sa pärast avastad, et see balleti-asi ei ole siiski sinu teema, siis palun väga, võid teinekord julgelt "ei" öelda, kuid proovi mõne aasta pärast uuesti!

Kõige suuremad eelarvamused on meil minu arvatesinimeste suhtes. Noored näiteks räägivad vanuritest taga ning arvavad, et nad on imelikud ja igavad inimesed. Kõrvale jääb aga fakt, et ka neist saavad kord vanurid ja sellised "imelikud inimesed". Tegelikult võiks mõnel korral vanuriga juttu puhuda kuskil linnaliinis, sest vanematel inimestel võib olla tohutult kogemusi ja näpunäiteid, mida noortematega jagada. Tihti jäetakse sellest aga ilma oma nõmedate eelarvamuste pärast.

Teate, kuidas eelarvamused meid tagasi hoiavad? Oletame, et sulle meeldib näiteks su õpetaja, sellise laheda persoonina ning sa tahaksid temaga suhelda ka peale kooli. Sa aga arvad temast kui kõrgemal olevast isikust, kes kindlasti ei tahaks sinuga suhelda, sest see oleks ju imelik ja lisaks on ta ju õpetaja. Aga mis oleks kui sa astuksid talle ligi ja räägiksid oma mõtetest? Teate, ma olen seda kaks korda elus teinud ning tulemus on olnud positiivne. Inimesed üllatavad tegelikult, kui sa nende juurde lähed oma enesekindla ja julge mõttega. Nad ei oska seda oodatagi ning reageerivad positiivselt. Kui sa kardad, et inimene saadaks su pikalt, siis tead mis? Ma ei usu, et sulle ülbe ja vastik inimene meeldiks, seega on tegemist ju meeldiva inimesega. Mida sul siis karta on? Astu ligi ja räägi oma mõte ära!

Eelarvamuste pärast jääb meil suur osa elust nägemata ja kogemata. Me arvame, et need toidud on raudselt nõmedad, kuigi me pole neid proovinudki. Me ei julge paljusid asju teha, sest eeldame, et meid vaadatakse imelikult ning hakatakse meie üle naerma. Me peame laskma lahti eelarvamustest, mis meid tagasi hoiavad - alles siis hakkab tõeline vaba elu, mis on täis õnne ja edu.