RETROLAKS: 20 aastat Eestit Eurovisionil. Kuula ja meenuta õnnestumisi ja põrumisi!

Eesti on osalenud Eurovisioni lauluvõistlusel alates 1993. aastast. Kuna 1995. aastal otsustati konkursile mitte sõita, saab tänavu 2014. aastal täpselt 20 aastat, kui meie väike riik on hiigelsuurest lauluvõistlusest osa võtnud, saavutades võite ja kaotusi. Selle uhke juubeli puhul panime ritta kõik lood, et saaksite nostalgitseda ja oma läbi aegade lemmiku poolt hääletada!

Janika Sillamaa - "Muretut meelt ja südametuld" (1993)

Eesti esimene Eurovisioonile saadetud lugu kandis pealkirja "Muretut meelt ja südametuld" ja seda esitas Janika Sillamaa. Selleks, et pääseda Dublinis toimunud lõppvõistlusele, tuli läbida ka Ida-Euroopa uutele riikide jaoks korraldatud poolfinaal, mis toimus Ljubljanas, Sloveenias. Kahjuks jäädi poolfinaalis viiendaks ning sellega finaali ei jõutud.

Silvi Vrait - "Nagu merelaine" (1994)

1994. aastal esindas Eestit Silvi Vrait lauluga "Nagu merelaine". Dublinis toimunud võistlusel jäädi eelviimasele ehk 24. kohale.

Kuna 1994. aastal Dublinis toimunud võistlusel jäädi eelviimasele ehk 24. kohale, siis 1995. aastal Eesti lauluvõistlusest osa ei võtnud.

Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna - "Kaelakee hääl" (1996)

1996. aastal naasis Eesti lauluga "Kaelakee hääl", mida esitasid Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna. Laul saavutas Oslos 5. koha.

Maarja - "Keelatud maa" (1997)

1997. aastal esindas riiki taas Maarja, seekord Harmo Kallaste ja Kaari Sillamaa looga "Keelatud maa", mis saavutas Dublinis 82 punktiga 8. koha.

Koit Toome - "Mere lapsed" (1998)

1998. aastal Birminghamis saavutati 12. koht.

Evelin Samuel & Camille Camille - "Diamond of Night" (1999)

1999. aastal esindasid Eestit Evelin Samuel & Camille Camille looga "Diamond of Night" ja saavutasid 6. koha.

Ines - "Once in a Lifetime" (2000)

2000. aastal oli Eesti lugu üks favoriitidest, kellele pakuti võitu. Inese esituses kõlanud lugu "Once in a Lifetime" küll võitu ei toonud, kuid saavutas selle aja kõrgeima tulemuse – 4. koha.

Tanel Padar & Dave Benton - "Everybody" (2001)

2001. aastal purustati eelneval aastal püstitatud rekord, kui Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL tõid lauluga "Everybody" Eestile võidu. See andis Eesti Televisioonile õiguse korraldada 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust, mis toimuski Tallinnas Saku Suurhallis.

Sahlene - "Runaway" (2002)

2002. aastal esindas lauluvõistlusel Eestit Rootsi lauljatar Sahlene, kes lauluga "Runaway" tõi meile 3. koha.

Ruffus - "Eighties Coming Back" (2003)

2003. aastal esindas Riias Eestit ansambel Ruffus, mille esituses kõlanud lugu "Eighties Coming Back" platseerus 21. kohale.

Alates 2004. aastast korraldatakse finaalkontserdi eel poolfinaale, et osaleda saaks suurem arv riike. İstanbulis pidid poolfinaalis osalema need riigid, kes ei jõudnud Riias esikümnesse, välja arvatud "Suure neliku" riigid (Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Prantsusmaa), kes kvalifitseerusid automaatselt finaali. Seetõttu pidi Eesti osalema poolfinaalis, kus edasipääsuks tuli jõuda esimese kümne sekka.

Neiokõsõ - "Tii" (2004)

2004. aasta toimus lauluvõistlus Istanbulis, kus Neiokõsõ esituses kõlanud võrukeelne lugu "Tii" jäi poolfinaalis 12. kohale ning Eesti pidi järgneval aastal taaskord poolfinaalis osalema.

Suntribe - "Let's get loud" (2005)

2005. aastal tütarlaste ansambli Suntribe esitatud looga "Let's Get Loud" finaali ei pääsetud, poolfinaalis jäädi kohale 20.

Sandra Oxenrydi - "Through My Window" (2006)

2006. aastal jäi rootslanna Sandra Oxenrydi esituses kõlanud "Through My Window" poolfinaalis 18. kohale.

Gerli Padar - "Partners in Crime" (2007)

2007. aastal jäi tulemuseks 22. koht poolfinaalis.

Kreisiraadio - "Leto Svet" (2008)

2008. aastal saatis eesti rahvas Belgradisse koomikute trio Kreisiraadio. Serbo-horvaadi-, soome- ja saksakeelne lugu "Leto Svet" jäi esimeses poolfinaalis 18. kohale ehk eelviimaseks.

Septembris 2008 vahetati välja üle kümne aasta Eurolaulu produtsendina töötanud Juhan Paadam. Tema asemel hakkas Eesti rahvusliku eelvooru produtsendiks Heidy Purga. Oktoobris teatas Purga, et seni toimununud Eurolaulu asemel hakatakse korraldama lauluvõistlust nimega EESTI LAUL. Uue võistluse peaeesmärk oli tuua esile uut eesti muusikat. Eesti laul on erinevalt Eurolaulust suunatud eelkõige eesti publikule, mitte leidmaks parimat lugu Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistluseks.

Urban Symphony - "Rändajad" (2009)

2009. aastal toimunud esimeses Eesti Laulus osales sarnaselt Eurolaulule 10 lugu. Uuendusena oli kaasatud rahvahääletusele ka žürii. Esimese Eesti Laulu võitis Urban Symphony lauluga "Rändajad". 2009. aastal Moskvas toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse teises poolfinaalis kvalifitseerus Eesti esimest korda poolfinaalide korraldamise algusest finaali, saavutades 3. koha. Finaalis koguti 129 punkti, millega finaalis platseeruti 6. kohale.

Malcolm Lincoln - "Siren" (2010)

2010. aastal esindas Eestit Malcolm Lincoln koos grupeeringuga ManPower 4. Nende lugu "Siren" jäi Oslos esimeses poolfinaalis 14. kohale.

Getter Jaani - "Rockefeller Street" (2011)

2011. aastal esindas Eestit Getter Jaani lauluga "Rockefeller Street" ja Eesti saavutas poolfinaalis 9. ning finaalis 24. koha.

Ott Lepland - "Kuula" (2012)

2012. aastal Bakuus kordas Ott Lepland looga "Kuula" 2009. aasta tulemust, saades 6. koha.

Birgit - "Et Uus Saaks Alguse" (2013)

2013. aastal Malmös toimunud lauluvõistlusel esindas Eestit Birgit Õigemeel lauluga "Et uus saaks alguse", millega saavutati poolfinaalis 10. finaalis 20. koht.

Ja 2014. aastal esindab Taanis, Kopenhaagenis Eestiti Tanja Mihhailova looga "Amzing". Seda, kuidas tal seal läheb, saame teada mais!

Hea lugeja, ära unusta anda hääl oma läbi aegade lemmikule Eestit Eurovisioni lauluvõistlustel esindanud laulule: