Helsingis õppiv Toomas Kolk: hea, halb ja alternatiivne kriitika tuleb ära kuulata, läbi seedida ja siis otsustada, kas sellest hoolida

Ooperilaulja Toomas Kolk (26), kes hetkel Helsingis elab, täiendab ennast üle lahe magistrikraadi väärilise programmi raames klassikalises laulus. Tema suurimaks saavutuseks võibki pidada mainekasse Sibelius Opera Academy programmi sisse saamist (mitte superstaari-saate finalistide hulga jõudmist). Eestis töötab laulja voiceover artistina (reklaamide sisselugeja -G.T), mistõttu tuleb tal kodumaa ja Soome vahet pendeldada.

“Klassikaline laul on asi, mille kvaliteet sõltub õpetajast. Seda saab edukalt õppida ka Puerto Rico ühishõimlaste gümnaasiumis, kui seal on sinu jaoks õige mentor. Mu eelmine õpetaja, kes aktiivse õpetamise lõpetas, soovitas Soomes nimesid, keda usaldada, ja nii plaan siia tulla tekkiski,” valgustab Toomas võõrsile suundumise tagamaid.

Puerto Rico ühishõimlaste gümnaasiumis jookseb paralleelselt tavaõppega magistrikraadi vääriline programm, kuhu pääseb iga kahe aasta tagant osalema 6-12 inimest. Nendest tudengitest koosneva ooperitrupiga tehakse igal semestril üks lavastus. “Meid kostitatakse professionaalsete lavastajate, kunstnike ja dirigentidega — ja kõik etendused on orkestriga,” räägib Toomas, kes hetkel tegeleb Mozarti teosega “Cosi Fan Tutte”.

Intensiivsed õpingud ei jäta noormehele üleliia palju vaba aega, sest päris lavastuseks ettevalmistamine eeldab iga päev vähemalt 6 tundi lava- ja muusikaproove, millele lisanduvad veel laulmisele ja näitlemisele keskenduvad koolitunnid. Peale selle saavad tudengid keele- ja foneetikaõpet. “Õhtuti on juhe kapitaalselt koos ning lasen auru välja virtuaalmaailmas Dota 2 mängides.”

Rääkides sellest, kuidas mõjutab Toomast ja tema kallimat lahutav Soome laht suhtele, kommenteerib noormees: “Paljukirutud ajastu, et inimesed ei käi üldse kohvikus ja istuvad arvutis, jäägu vanadele inimestele sajatuste põhjuseks. Mina olen sellega väga rahul — iga hetk saab hüpata Skype´i ning kohustuslikud-meeldivad-valgustavad vestlused oma teise poolega maha pidada!” Samuti ei pea Toomas tänasel ajahetkel oma suhet kaugsuhteks: “Soome-Eesti suhet kaugsuhteks pidada on sama, mis süüdistada oma ülekaalus halba ilma, sest jooksma ei saa minna — metafooriline päike on kättevõtmise asi ja lähemal, kui on lihtne arvata.”

Toomasel on bakalaureusekraad Tartu Ülikooli Majandusteaduskonnast, kuhu ta peale gümnaasiumi lõpetamist sarnaselt paljudele teistele noortele proosalistel põhjustel suundus. “Ei osanud midagi eluga peale hakata ning vaatasin üle valikud, kuhu tasuta sisse sain. Nii see otsus sündis. Kuid võrdlemisi ruttu sain aru, et suurt kirge asja vastu ei ole. Siiski tegin asja, nagu kord ja kohus, lõpuni. Paber käes — jess!”

Teine kraad sündis juba Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias noormehele südamelähedasemal erialal — klassikalises laulmises. “Seniste valikutega olen ikka rahul, isegi kui ma võtan kahe aasta pärast vastu otsuse, et ooperilaul käib mulle üle jõu. Kuid uus tehnika, mida uue õpetajaga aasta olen saanud arendada, annab lootust, et otsus klassikalisele laulule pühenduda polnud vale!”

Kindlasti ei ole ooperilaulja amet tavaliste killast. Laulja töö kvaliteet sõltub märkimisväärsel hulgal artisti füüsilisest vormist, nagu ka tehnikast, mis iga ilma ja kehalise seisundiga peab suutma pehmelt ja teravalt läbi orkestri kõlada. Sellise vilumuse saavutamine võtab palju aastaid, garanteerimata, et vajalikud oskused kunagi täielikult omandatakse.

Inimestele, kellel on oma eesmärk, öeldakse tihti, et nad ebakonstruktiivset kriitikat liialt südamesse ei võtaks. Ei saa üle ega ümber superstaari-saatest, kus Toomas paljude arvates just selles vallas proovile pandi. “Puud, mis mulle saates laoti, polnud ju sugugi ebakonstruktiivsed — teistest olin ma vokaalselt siiski kõvasti puisem,” meenutab noormees ja lisab, et kui alguses oligi ta solvumise veerel, siis meenutas ta endale, et tema IQ on kõrgem kui 50 ja solvumiseks tegelikult põhjust ei ole. “Showbusiness ja saate formaat olid mulle ka tuttavad — kala ei solvu, kui ta puu otsa ei oska ronida. Mul oli see laulmise asi ikka väga uus, kuid harjutasin individuaalselt iga öö, et teistele kandadele astuda. Hea, halb ja alternatiivne kriitika tuleb alati ära kuulata, läbi seedida ning lõplik otsus sellest hoolida, ise lõpuks vastu võtta.”

Päeva lõpuks peab Toomas kõige olulisemaks õppimisvõimet. Ka Soomes õpib laulja erakordsete talentide kõrval, kes on võitnud rahvusvahelisi konkursse ja kellest mõned juba Soome Rahvusooperis töötavad. “Nendega koos õppida, naljatleda, elada, on privileeg — sul pole muud varianti, kui lihtsalt areneda 100% pühendumusega. Ja nad on väga abivalmis ja on nõus alati nõu ning isegi tunde andma."

Trupi lavastaja, kelle käe all Toomas õpib, on Viini Rahvusooperis töötav Wolfgang Schilly, kes on teinud koostööd pea kõikide maailma ooperinimedega, teiste seas Pavarotti, Domingo ja Kanawa’ga. “Ooperitrupis on lisaks minule veel kaks eesti tüdrukut ja meie koostöö lavastajaga on kõigil oivaline,” kiidab noormees.

Väljaspool laulmist on Toomase suureks nõrkuseks jaapani stsenaristide poolveidrad ja fantaasiaküllased lood, millelaadseid noormees ise kunagi raamatute kujul vesta plaanib. Muusikamaailmas on aga tema eesmärgiks lihvida tehnikat ning siis terve ilm läbi käia.

Toomas kutsub kõiki kaasmaalasi vaatama etendusi, mis toimuvad vahemikus 25. aprill — 3. mai. “Ma ei soovitaks, kui lavastus oleks igav!” lubab ta.