Nõukogude ajal naljatamise eest vangis istunud Eino Baskin: elus olen küllaltki tõsine inimene

"Nõukogude ajal olen ju naljategemise pärast vangis istunud, mitu korda esinemiskeelu saanud, mistõttu olen pidanud vahepeal isegi Eestist lahkuma," rääkis ajalehele Pealinn linnalt teeneka kultuuritegelase preemia saanud Eino Baskin ja lisas: "Poliitilise olukorra tõttu on rahvas mornivõitu - nalja on rohkem vaja!"

"Näiteks elutöö preemiat ei ole ma veel tänaseni saanud. Tore, et linn on minu tööd on hinnanud, see on väga suur asi ja jääb eluks ajaks meelde. Rääkisin ka Eri Klasiga, kelle jaoks on see preemiasumma nagu teise inimese jaoks jäätiseraha. Ometi ta ütles, et see on suur tunnustus ja oli selle eest tõesti siiralt tänulik. Mina täpselt niisamuti," märkis Baskin.

Vanameistri sõnul pole eestlased sugugi nii morn rahvas kui tavatsetakse mõelda. "Minu estraadietendustel on alati publikut olnud, alati on rahvas naernud," mainis Baskin. "Miks kõik jooksevad vanaaastaõhtul koju "Tujurikkujat" vaatama? Eks ikka sellepärast, et tahetakse naerda. Nalja on vaja."

Teenekas naljamees lisab, et võrreldes nõukaajaga on praegu nalja teha palju lihtsam. "Ainult tule ja tee. Kui astud ämbrisse, saad ajalehega vastu pead, valitsus sind sellepärast ei hurjuta ja esinemist ära ei keela," rääkis Baskin. "Nõukogude ajal oli märksa keerulisem. Olen naljategemise pärast vangis istunud, mitu korda esinemiskeelu saanud. Ainult suuvärgi pärast. "Meelejahutajas" pidi iga lause, iga sõna pärast võitlema. Poliitilist nalja teha ei saanud, isegi see, mida üritasime ridade vahele kirjutada, kraabiti välja. Raadiomajas oli ju ekstra inimene, kes kuulas tekstid üle ja kärpis."