"Sõjaolukord on loomulikult ka eluohtlik olukord," alustab Piret ja tunnistab avameelselt, et hirmu ei tundnud ta mitte seetõttu, et oleks kahelnud sõjaväebaasi turvalisuses või meeskonna kompetentsis, vaid kuna sellises olukorras ei saagi keegi 100%-list garantiid anda, et kellegi eludele reaalset ohtu pole.

"Ma olen patsifist ja pean sõda väga kurvaks ja väga mõttetuks nähtuseks. Koha peal oli see veel eriti piltlikustatud, kui mõttetult raisatakse inimressurssi ja rikutakse tuhandete inimeste ja perede elusid pelgalt seetõttu, et mingid võimu juures olevad tegelased pole suutnud omavahel inimese kombel kommunikeeruda," leiab ta.

"Lisaks suurele kommunikatsioonihäirele on sõjapidamine ka üks vastikult suur rahategemise masin, mille arvelt keegi kuskil rikastub. Statistika kohaselt näiteks maksis üks sekund Iraagi sõjast 5000 dollarit," loetleb Piret ilmestavaid numbreid. Ta tunnistab samas, et muusikuna oma kaasmaalastele raskel ajal esinemine valmistas talle siiski ka rõõmu.

"Näha ja tunda oli, et missioonil viibinud sõdurid olid tänulikud, et kodukandi muusikud nende juurde esinema tulid. Vastuvõtt oli väga soe ja sõduritest koosnenud publik elas täiel rinnal kaasa. Mingi hetk moodustus lava kõrvale isegi järjekord neist, kes soovisid stage-dive´i teha," muigab ta. "Iseenesest oli aga väga veider tunne esineda publikule, kellel olid relvad kaasas. Reaalselt kandsidki osad automaate, kui nad kontserti kuulasid," imestab Piret.

"Ilmselt aga rääkisid rohkem kui tuhat sõna nende sõdurite silmad, kes kuulasid meie kontserti Kuveidis. Seal andsime esinesime sellises baasis, mis võõrustas neid sõdureid, kellel missioon läbi ja kojulennu ootus. Seal oli näha, kui muserdavalt sõda ühele inimesele mõjub. Elati küll taaskord hästi kaasa ja püüti rõõmu tunda, aga need pilgud ei kuulunud justkui inimestele, vaid pigem zombidele. See oli päris ehmatav," kirjeldab Piret meile kõigile sootuks tundmatut sünget maailma.

Kuigi missioonile esinema saabunud ninja-tüdrukuid staabist välja minna ei lubatud, et nende eludega mitte riskida, on lauljataril ometi eredalt meeles see, kuidas neid üle öise Bagdadi lennutati: "Helikopterid lendasid ööpimeduses seejuures ilma igasuguse valgustuseta, et rünnakuohtu vältida."

Oma sõjavastasusest hoolimata kuulub Pireti austus jäägitult neile, kes sõjaväes ära käivad ja ei püüa viilida kõrvale kohustusest olla valmis oma kodumaad kaitsma. "See on väga mehelik küll. Samas kordan ma veel kord, et minu ideaalmaailmas poleks sõjaväel üleüldse kohta," rõhutab ta. Lisaks tunnistab Piret, et muretseb Eesti julgeoleku pärast ja peab end suureks patrioodiks. "Tean, et pikaks ajaks ei tahaks ega suudaks ma Eestist eemale minna, niiet pigem jääksin ilmselt ikkagi siia," kõlab vastus küsimusele, kumma tee ta sõjaolukorra tekkimisel valiks.

Eesti muusikutest on lähetuses viibinud järgmised artistid:

Eda-Ines Etti ja Pearu Paulus - Bosnia 2001
Meie Mees - Kosovo 2004
Blacky - Kosovo 2006
Vanilla Ninja - Iraak 2007
Tanel Padar and the Sun - Iraak 2008
Untsakad - AFG 2009
Jaan Tätte - AFG 2009
Birgit Varjun - AFG 2010
Marvi Vallaste ja Kristjan Kasearu - AFG 2011
Lenna Kuurmaa - AFG 2011
Belka - AFG 2012
Traffic - AFG, Mai 2012
Metsatöll - AFG, Jaanuar 2013
Tartu Rock tantsutüdrukud ja Comedy Estonia (Stewart Johnson, Louis Zezeran) - AFG 2013
Winny Puhh - AFG, Märts 2014

(Info: Kaitseministeerium)