TÄNA JAZZKAAREL: Kisub elektrooniliseks! Festivali kaasaegseim esineja Mount Kimbie pakub jazzisõpradele uudset elamust
Vaid veel täna ja homme õhtul võib osa saada Jazzkaare tänavusest repertuaarist. Kel veel festival uudistamata ja hing muusikaga täitmata, leiab kindlasti endale veel midagi mõlema päeva kavast.
Flamenko on võitnud eestlaste südamed, üha uued hispaania flamenkoartistid esitlevad Euroopas ja ka Eesti lavadel selle tantsulise muusika värskeid, emotsiooniderikkaid variante. Sel korral esineb Jazzkaarel võluv õrnema soo muusikute kvartett, kus noore lauljanna-cantaora Alba Carmonaga ühinevad Roser Loscos viiulil ning kitarristid Marta Robles ja Alicia Grillo.
Neli naist: Alba, Marta, Roser ja Alicia. Neli linna: Barcelona, Sevilla, Lleida ja Córdoba. Neli nägemust ja üks kirg: flamenko. Kohtumispaik: Barcelona. Alates nende ühise ettevõtmise algusest on nad tuntud kui ansambel, kes suudab täita suuri saale ning paista silma suurtel muusikafestivalidel. Kas nad kõlavad kui flamenkoansambel? Seda otseloomulikult, nende muusika juured on flamenkotraditsioonides, kuid siia on lisatud tuntavalt ka mustlasmuusika, ladina- ja Vahemeremaade muusika elemente.
Mount Kimbie on kahe Londoni andeka muusiku Kai Campose ja Dom Makeri duo. Tegeliku keerutavad plaate, trimmivad nuppe, heebeldavad ja mängivad pille kolm meest. Jazzkaarele on kampa võetud ka Kai ja Dominici sõber trummar Tony Kus.
Mis muusika see on? Tulge ja kuulake. Igatahes Kai ja Dom alustasid samas sahtlis, kus nende sõber James Blake. James on suuresti süüdi ka nende kõlapildi kujundamises. Mõlemad kütsid madalama otsa elektroonilist muusikat, aeg-ajalt vokaalijuppe lugudesse torgates. Tänaseks on Blake’ist saanud laulev „uue-souli” kaanepoiss. Mount Kimbie vallutab uusi klubilavasid ja teeb koostööd artistidega nagu The XX, The Big Pink, The Foals, King Krule, Andreya Triana. Ja neile on antud austav tiitel post-dubstep pioneerid.
„Mount Kimbie on James Blake'i kõrval üks post-dubstepi suuremaid staare. Vaieldamatult seekordse Jazzkaare kaasaegseim artist,“ hõikab Raul Saaremets ja teda tasub uskuda.
Tõnu Naissoo oli noorim eesti jazzmuusikuist, kes sai oma heliplaadi ja seda tänu meeldejäävale esinemisele legendaarsel 1967.aasta Tallinna rahvusvahelisel jazzifestivalil. Kaasaegse helikeelega Tõnu Naissoo moodne deep jazz võinuks vabalt olla Euroopa parimate albumite seas, kuid suletud piirid ei lasknud plaadil laiemalt levida. Trio koosseisus mängisid toona koos Tõnu Naissooga bassist Jüri Pliznik ja trummar Eino Tandre.
