"Black Booksi" koomikut Bill Bailey't tabas F-hoones kapsasupi söömisel ilmutus: ma nagu oleksin siin varem viibinud!
Briti koomik Bill Bailey, kes telekoomikat armastavale huumorisõbrale on eeskätt tuntud kui Manny pigimustast huumorisarjast "Black Books", esineb taas Eestis. Sedapuhku ta aga pealinna ei tule, vaid rõõmustab 22.mail oma etteastega "Qualmpeddler" hoopis lõuna-eestlasi Vanemuise teatris, Tartus. Publik vestles Billiga pikalt ning avaldab täna intervjuu esimese jupi:
Google Translate ja eesti keel
Tuntavalt heas tujus Bill tunnistab Publikule kohe alguses, et ootab Eestisse naasmist väga ning usaldab korraldaja otsust asetada ta lavale sinna, kus on publik, kelleni ta veel jõudnud pole. "Ootan huviga Eestisse naasmist, kuna pean tunnistama, et mul oli viimati teie juures väga tore ja mind hämmastas eestlaste inglise keele oskus, arusaamisvõime ja see, et te naersite südamest kaasa. Tõesti, see on kõige tähtsam!" meenutab koomik ja lisab, et erilise mulje jättis talle ka meie emakeel, mida ta veidi õppidagi üritas, tõsi küll, Google Translate'i abil. "Teil on erakordne keel ja mäletan, kuidas oma etteaste esimesed 5 minutit üritasin oma show pealkirja "Qualmpeddler" eesti keelde tõlkida. Asi kulgeski nii, et veerisin meeleheitlikult eestikeelseid sõnu, mida Google mulle ette oli andnud ja pidevalt keegi publikust hüüdis vastu, et ei! Mind intrigeerib, et see keel on nii erakordne," muigab Bill ja soovituse peale loobuda Google'i tõlkemootori kasutamisest lubab ta naerdes seda hoopis kindlasti uuesti katsetada.
Kapsasupp ja déja vu
Lisaks keelelisele fantastikale tabas Billi ta enda sõnul siin fantastiline ilmutus. "Käisime mingis groovy's hipsterlikus nõukogude liidu aegses hoones söömas. Võtsin seal muide kapsasuppi, mis juba iseenesest täitis ühe mu ootuse. Jõin ka mingit veidrat alkohoolset jooki. Välja astudes tundsin korraga tohutut déja vu tunnet. Seejuures polnud ma kordagi Tallinnas ega Eestis käinud, ometi tabasin end mõttelt, nagu ma oleksin siin varem viibinud! Issand, ma tean seda väravat, seda maja, seda raudteed. Jagasin oma tundeid kaaslastega ja mainisin, et ümbruskond näeb välja täpselt nagu Tarkovski "Stalker"(režissöör Andrei Tarkovski toim.). Suur oli mu imestus, kui vastati, et aga see ongi ju sama koht, kus see film üles võeti! See oli tõeliselt ootamatu ...justkui ilmutus. "Stalker" on üks mu lemmikfilmidest. Ma tõepoolest olingi selles kohas, kus seda filmiti, see oli nagu palverännak, see oli hämmastav hetk," vadistab ta vaimustusega.
Koomikul on vaja teada KÕIKE!
Koomikuna tunneb Bailey, et peab olude sunnil tarbima liiga palju ebavajalikku infot, aga kuna selles seisnebki moodne kultuur, siis tuleb sellega leppida ja läbi protsessida kõik, mis üldsusele meeldib ja ei meeldi. "Minul koomikuna on vaja teada KÕIKE. Kõrget ja madalat kultuuri, ooperit, kunsti, kirjandust, aga ka massikultuuri, tõsielusarju... minu jaoks on kõik vajalik. Minevikus tundsin ma tihtipeale, et teen liiga intelligentseid nalju, aga seda pidasin pigem alguse aja kasvuraskusteks ja intellektuaalseks edevuseks. Palju aitas üks nõuaanne ühelt Ameerika koomikult: ära püüa olla liiga äge oma publikuga võrreldes. Ära proovi arvata, et oled teistest targem. Samas ära alahinda oma publikut. Ma eeldan oma publikult alati uudishimu ja teadmisjanu," iseloomustab ta oma esinemisi.
Teine katkend intervjuust ilmub juba homme!
Bill Bailey esinemise info leiad Piletilevist!
