Janika ema ja isa läksid lahku, kui ta oli päris noor, kuid kuna lahutus oli rahumeelne ja tsiviliseeritud, sai seda väga rahulikult võetud. "Ema oli väga leebe. Isa vahel natuke üritas, aga üliõpilastest vanemad ei teadnud isegi veel elust suurt midagi, nii et avastasin maailma suuesit ise. Keelamine ja käskimine puudus," meenutab ta.