Telemees Olaf Suuder: ma ei peagi end ise mingiks kuulsuseks
Armastatud telenägu Olaf Suuder paljastab 3. mai Eesti Päevalehe nädalalõpulehes LP muu seas ka näiteks toreda loo sellest, kuidas sageli nn päriselus inimestega kohtudes unustavad nood, et Suuder pole mitte ekraanil, vaid sealsamas.
Kui LP uuris Suuderilt kuulsuseks olemise raskuseks, siis jäi mees tagasihoidlikuks: "Mina ei räägi kuulsusekoormast, sest ma ei taju koormat. Või siis olen jõudnud sellega nii palju harjuda, et see mind ei sega. Ma ei peagi end ise mingiks kuulsuseks. Teen lihtsalt oma tööd ja kuna minu asi on ekraani kaudu inimestega rääkida, siis olen arvestanud, et inimesed räägivad ka minuga. Lihtsalt niisama ja keset tänavat või kauplust."
"Ma suhtlen hea meelega," tõdeb ta, ent on avastanud "Siin on aga üks huvitav psühholoogiline moment, mida tajub inimene, keda nähakse ekraanilt ühepoolselt. Mina kõnelen saates vaatajaga ja kui ka vaataja minule oma kodus telerit vaadates vastab, siis ma seda ju ei kuule."
"Ent vaatajale jääb ühepoolse suhtlemise tunne sisse ja kui ta mind siis näiteks kaupluses umbes meetri kauguselt näeb, võib vabalt juhtuda, et vaataja suhtleb minuga ühepoolselt edasi à la „näe vaata, ta ostab koeratoitu”, adumata, et konkreetses olukorras ma juba vaataja juttu kuulen," toob ta situatsiooni elust enesest, ent seetõttu midagi tegemata ei jäta: "Seda ikka juhtub, kuid ega ma seetõttu midagi ostmata ei ole jätnud. Pealegi on ju Eesti nii väike, et niikuinii oleme kõik kõigi ees alasti. Kui selle äratundmiseni jõuda, siis on lihtsam elada."
