Nashville’is sündinud Robert Steven Moore (sünd. 1952) on tänapäeval tuntud eelkõige oma oskuse tõttu segada kokku klassikalised pop-mõjutused ja julge eksperimenteerimine. Frank Zappa, Todd Rundgren ja The Beatles on mõned nimed, keda Moore on nimetanud oma mõjutajate ja eeskujudena.

Kuigi artist alustas alustas musitseerimist juba varajas nooruses, on ta muusikasõprade jaoks tihti senini tundmatu, kuna lindistas ja mängis muusikat aastakümneid peamiselt üksi ja endale. Sel perioodil salvestas Moore muusikat oma kodustuudios ning müüs ja levitas kassette ja CDR-plaate isiklikult läbi R. Stevie Moore Cassette Clubi. Laiema avalikkuse jaoks saigi Moore tuntumaks alles mõni aasta tagasi, kui Ariel Pink teda oma tähtsaimaks eeskujuks nimetas ning seeläbi ka maailmale tutvustas. 2012. aastal andis Moore koos Pinkiga välja ka ühisalbumi „Ku Klux Glam“ ning on koostööd teinud ka selliste artistidega nagu MGMT, The Vaccines, Tim Burgess, Mark Vidler jt.

Oma märgi on R. Stevie Moore jätnud ka meie muusikamaastikule – teda on nimetanud oma peamiseks iidoliks ja eeskujuks Eesti üks tunnustatumaid popheliloojaid-artiste Vaiko Eplik.

"Ma jõudsin Moore’ini 2006. aasta kevadel, kui Raul Saaremets „Vibratsiooni” saates paari tema lugu mängis. Kui kõlas pala nimega „Part of the Problem”, olin just autoroolis, tõmbasin autoga tee äärde ja tegin enne mitu suitsu, kui uuesti sõitma sain hakata. Olin sellele eelneval sügisel ise kodus lindistama hakanud ja kuulsin meest, kes selle asja leiutas. Sellest ajast on Moore olnud mu iidol ja vaimne isa ning mind igatpidi mõjutanud, alates sellest, et ta teeb sama asja, mis mina. Olen ostnud tema plaate, temaga kirjavahetuses olnud, talle oma plaate saatnud, kõigil kontsertidel autogrammi mangunud ja mul on isegi ta T-särk," rääkis Eplik Müürilehele.