Tuleviku lainelööjad tulevad TTÜ Eesti Mereakadeemiast

Käimas on meeleolukas purjetund Tallinna lahel. Päike paistab palavalt, tuule kiirus on minimaalne, ent piisav, et jaht natukenegi edasi liiguks. Taustal on kuulda lainete loksumist ja tudengite arutelu: „Teate, mina tahan osata sõita pingviinide juurde või töötada aasta läbi Kariibidel,“ unistab Anneli oma tulevasest ametist — temast saab laevajuht ja kunagi loodetavasti ka kapten.

„Nojaa, selleks, et teie saaksite mööda maailma ringi sõita on teil vaja meie abi — peame ju tagama, et kõik veeteed oleksid ohutud. Mis kasu on madalikule sõitnud laevast?“ laiutab käsi Liina, tulevane veeteede ohutuse spetsialist. Kõik naeravad. 

„Kui te just aerutada ei kavatse, siis laev ikka liigub mootori jõul ning peame tagama, et see sada tuhat tonni rauda vees edasi ka liiguks,“ naljatleb Toomas, tulevane laevamehaanik.

TTÜ Eesti Mereakadeemia 2014 / Estonian Maritime Academy of TUT 2014 from Mereakadeemia on Vimeo.

„Kas te üldse teate, miks rauast laev põhja ei vaju?“ Järgneb pikem arutelu, ent ühine otsus on see, et tuleb õpingute käigus see välja uurida — kindlasti on sellel mingi loogiline seletus.

Jutujärje võtab uuesti üles Ingmar, tulevane sadamatemajandaja. „Kuulge, meie oleme nagu kaptenid maa peal — kamandame siin, et teil oleks ka kuhu tulla.“ Ent Anneli vaidleb vastu: “Kaptenid valitsevad vaid merel, te olete lihtsalt juhid, leppige sellega!“ Kõik naeravad.

„Ahh, mina jällegi teen bisnessi, mul on vaja teid kõiki, et kalandusäri ajada — kas teadsite, et maailmas on kalatarbimine tõusnud rekordtasemele?“ küsib Liisa kavalalt, tulevane kalapüügi- ja käitlemise tehnoloog. Kõik raputavad pead peale Janno, tulevane külmutusseadmete mehaanik: „Kõlab loogiliselt, kellele ei meeldiks värske soolalõhe või kalamari?“ ning lisab: „mina pean ju looma tingimused, et see kaup ei rikneks ning inimesed kuuma- ja/või külmarabandust ei saaks.“ „Kuule Janno,“ hõikab selle peale Anneli. „Sa siia ei saaks mingit konditsioneeri projekteerida? Hirmus palav on!“ „ No, Anneli — ainult viriseks! Vaata, milline elu meil on — teised on kuskil nelja seina vahel hetkel..“ nöögib Toomas. Kõik naeravad, ent tunnistavad — hoolimata kuumusest on merel mõnus!

Merendussektor on väga lai ning kõik protsessid on omavahel seotud. Seetõttu on kogu selle süsteemi edukaks toimimiseks nii merel kui maal vaja kompetentsi, mida luuaksegi TTÜ Eesti Mereakadeemia erialade poolt. „Meritsi veetakse teatavasti üle 90% maailmas transporditavast kaubast,“ viitab Ingmar üldlevinud faktile. „Meie sektoris tööpuudust küll karta ei tuleks, meretranspordi tähtsus maailma majanduses on lihtsalt niivõrd suur.“

Ingmar — tulevane sadamatemajandaja ning meretranspordi juhtija
„Mulle meeldib olla nii merel kui maal, kui eelkõige ma naudin juhtimist, korraldamist, logistikat,“ kirjeldab Ingmar, miks valis just selle eriala. „Ööpäevaringselt on vaja majutada maailma sadamates erineva suurusega aluseid ning tagada efektiivselt kõik tingimused laevade sõidueesmärkide täitmiseks, olgu see siis kauba- või reisijate sihtkohta toimetamine.“ Eriala raames õpitakse tundma sadamate ehitust, turvalisust ning meretranspordiga seotud asutuste töö korraldamist ja juhtimist. „Töötada võin maailma sadamates, laevandusfirmades või üleüldse muus valdkonnas — häid juhte ning logistikuid on igal pool vaja,“ teab Ingmar rääkida.

Liisa, tulevane kalapüügi- ja käitlemise tehnoloog
„Mulle meeldib tehnoloogia, kuid samamoodi tahan teha äri ning käivitada oma kalandusettevõte,“ kirjeldab Liisa. „Selleks aga pean teadma peensusteni kogu protsessi, alates kala elutsükli algusest kuni tooteks muutumiseni.“ Ettevõtlik tütarlaps kinnitab, et tegemist on väga perspektiivika valdkonnaga. „Maakera pindalast moodustab vesi üle 70ne protsendi ning maailmas tervikuna on kalatarbimine tõusnud rekordtasemele.“ Tulevikuplaanid on Liisal samamoodi lennukad: „Lisaks ärile tahan kindlasti sõna sekka öelda ka kalanduspoliitikas, sest keskkonda peab hoidma ning tagama selle, et ka tulevikus saaks midagi toidulauale panna.“

Janno, tulevane külmutusseadmete mehaanik
„Tänapäeval on praktiliselt iga hoone ja laev varustatud jahutusseadmetega,“ mõtiskleb Janno. „Reisi- ja kruiisilaevadel olev last on vaja toimetada riknemata ühest sadamast teise, kuid samamoodi on vaja ka maismaal tagada külmhoonete, konditsioneerimis- ja kütteseadmete töökindlus ning juhtida paigaldus- ja hooldustöid.“ Eriala valides ei osanud Janno isegi arvata kui väga selline asi võib huvipakkuv olla. „Lisaks huvitavale erialale on meil ka tasuta toitlustus kolm korda päevas ning vormiriietus. Ei saa kurta!“

Toomas, tulevane laevamehaanik
„See eriala sobib neile, keda huvitab tehnika, kuidas töötavad võimsad masinad, milline on nende ehitus või kuidas neid kasutada,“ teab Toomas rääkida. „Saame töötada üle kogu maailma, aga ka kaldal, näiteks laevaremondis.“ Euroopas on hinnanguliselt puudu 20-30 tuhat laevaohvitseri ( laevamehhaanikut ja laevajuhti), seetõttu on tööpõld lai ning tulus. „Ka meil on tasuta toitlustus kolm korda päevas ning vormiriietus.“

Anneli, tulevane laevajuht
„Laevajuhtimine tundub küll mehine amet, ent ka naised saavad sellega suurepäraselt hakkama,“ ütleb Anneli kindlat. „Vastutame mistahes aluse kauba ja reisijate ohutu toimetamise eest ühest maailma sadamast teise.“ Tublidel on karjääri jooksul võimalik saada ka kapteniks. „Mulle meeldib, et saame töötada üle kogu maailma, aga samas ka siin samas Eestis — oleneb, kuidas soovi on. Ja palgad on kõrged!“ Ka selle eriala üliõpilastele on tagatud tasuta toitlustus (kolm korda päevas) ja vormiriietus.

Liina — tulevane veeteede ohutuse spetsialist
Jätkuvalt suureneb nõudlus meretranspordi järele ning seetõttu on vaja tagada kõikide aluste ohutu liiklemine rahvusvahelistes vetes. „Selleks on vaja märgistada ja projekteerida kõik veeteed, mõõdistada, teostada mereuuringuid ja kogutud info põhjal koostada täpsed merekaardid,“ loetleb Liina õhinal. „Senikaua kuni inimesed tarbivad, sõidavad laevad merel, mistõttu peame tagama kogu meretranspordi ohutu liiklemise.“