Õnnestus saada praktikale mitte väga suurde, kuid samas mõnusa atmosfääriga kohta, nimelt Arvutiexperti. Olen kuulnud praktikate kohta erinevaid lugusid. Mõnele meeldib väga ning mõni käib seal vastu tahtmist ning ootab, millal see jama ükskord läbi saab. Õnneks saan öelda, et kuulun esimeste hulka. Juhendaja oli väga positiivne ja abivalmis ning sealsed töölised aitasid, kui midagi arusaamatuks jäi. Sain end igas mõttes vabalt tunda ning see on minu jaoks väga oluline. Ei mingit kella vaatamist ja vastu tahtmist ülesannete täitmist. Kella vaatasin ainult päeva lõpu poole, et ikka õigeks ajaks bussi peale jõuaksin. Aga aeg lendas väga kiiresti, sest mulle tõesti meeldis see, mida ma teha sain.

Enne praktikale minekut oli mul IT vastu loomulikult huvi olemas, kuid tunnistan, et mitte nii suur kui see on praegu. Alguses sain teha lihtsamaid asju. Panin komponente internetis lattu üles ning hiljem ka pildistasin neid ise ja panin üles. Praktika keskel sain aga ka sülearvuteid varuosadeks “lammutada” ja neid siis hiljem uuesti lattu lisada. Lisaks sain proovida kõike seda, mille kohta küsisin. Nii õnnestus tegeleda ka klientide arvutitega ning seeläbi oskusi juurde saada ja varasemalt õpitut kinnistada. Üldiselt sain teha kõike alates komponentide netti panekust kuni lihtsamate arvuti hooldus-remondi võtetega tutvumiseni.

Mul oli võimalus igapäevaselt näha pealt seda, mis päris arvutiäris toimub ning see pakkus mulle huvi. Sain kohata erinevaid kliente ning tutvuda tüüpiliste vigadega, millega inimesed arvutitehniku poole pöörduvad. Mida rohkem ma seal käisin, seda rohkem hakkasin mõtlema, et tahaks tulevikus ise ka midagi sellist arendada. Mul on juba mitmendat aastat plaan, et teen n-ö oma äri. Aga ma ei ole kunagi teadnud, et millega see seotud täpselt on. Mul on tunne, et ma vist leidsin selle õige asja ning seda tänu neile viiele nädalale, mis mul praktika oli.

Ma kujutasin ette, et praktika on midagi sellist hullu. Et sa lähed kella 9ks kohale ning istud seal oma tunnid täis, teed mida kästakse ning juhendajad on sellised tõsised “õpetajad”. Õnneks see ettekujutatud õudusunenägu ei vastanud tõele ning sain hoopis väga positiivse kogemuse osaliseks. Praktika ajal leidsin endale veel ühe huvi — programmeerimise. Olen seda nüüd aeg-ajalt õppinud ning mõne leveli kõrgemale jõudnud. Huvi tekkis, sest juhendajaid huvitab samuti see teema ning nad ka õpivad seda. Loomulikult on nad kaugemale jõudnud kui mina, kuid see siiski motiveerib, kui keegi, keda sa tead, huvitub samast asjast. Minu jaoks on see motivaatoriks. Kooliajal mind programmeerimine eriti üldse ei huvitunud, kuid nüüd juba ootan uusi programmeerimistunde, et sealt oskusi juurde saada.

Praktikat üldjuhul ei tasusta, kuid mind see ei heidutanud — andsin endast absoluutselt alati parima. Ja kui juhendaja seda märkas ja mõne hea sõna ütles, siis see motiveeris teinekord veel parem olema. Seega saan kindlalt väita, et praktika suurendas mu tahtejõudu ja eesmärgikindlust veelgi rohkem. Seadsin endale kogu aeg erinevaid eesmärke ning muutsin seeläbi ka need rutiinsed tööd huvitavamaks. Näiteks kui ma ühel päeval jõudsin lattu lisada 10 arvutit, siis järgmisel päeval sain 18-19.

Ma sain praktikalt kogemusi, õppisin palju juurde ning mul tekkis tänu sellele kõigele suur huvi IT vastu.

Siit aga loo moraal: kui sa arvad, et valisid vale eriala ja tahad juba uut eriala hakata valima, siis ära seda veel esimesel kursusel tee — käi praktikal ära ja siis otsusta, sest praktika võib muuta kõike.