Miks õppida ja miks just praegu?

Enne õppima asumist võiksid endale esitada kaks küsimust? Esiteks, miks ma õppima asun ning teiseks, miks just praegu? Erinevad uurimused ja igapäevaelu ülikoolis näitavad, et tudengid, kes õpinguid sihipäraselt planeerivad, saavutavad suurema tõenäosusega eesmärgi ning on õpingutega rohkem rahul. Lisaks tekib neil väiksema tõenäosusega probleeme õpimotivatsiooni ja tähtaegadega, samuti õpingute ja muu elu ühildamisega.

Millele võiks enne õppima asumist mõelda?

Esiteks aeg. Meil kõigil on ööpäevas 24 tundi. Kui uskuda ajaplaneerimise gurusid, siis 24 tunnist umbes 10-12 kulub igapäevastele toimingutele nagu magamine, söömine, personaalne hügieen, punktist A punkti B liikumine ja muu selline. Seega on mõistlik juba enne õppima asumist läbi mõelda, mille arvelt ma selle aja võtan. Ajutiselt võib näiteks une arvelt aega võita, kuid pikemas perspektiivis pole sellest eksperimendist kasu.

Teiseks prioriteedid. Kui laual on samaaegselt mitu olulist asja, tekib küsimus, mida teha esimese ja teisena või mis jääb sootuks tegemata. Kui üks garanteerib sissetuleku ning teine uued teadmised ja ainepunktid, siis kumb jääb peale?

Kolmandaks eesmärk. Inimesed, kellel on kindel eesmärk ning arusaam, miks nad hommikul kell 5 äratuskella peale reageerivad ning koolitöödega algustavad, on suurem tõenäosus tegevustega lõpuni jõuda. Rasketel aegadel on võimalik eesmärkidest motivatsiooni ammutada.

Räägi õppima asumisest perekonna ja kolleegidega

Kuna kooliskäimine mõjutab töötamist, sõlmi varakult selged kokkulepped tööandja ja kolleegidega. Sinu lühemad tööpäevad või õppepuhkuse päevad võivad otseselt või kaudselt puudutada nende tööd.

Tõenäoliselt on vaja ka lähedastega midagi ümber korraldada, kuna vabale ajale on nüüd mitu võrdväärselt olulist kandidaati. Kuigi nii ülikool kui töö on tähtsad, leia aega puhkamiseks. Ületöötamine ja -õppimine ei tee head Sinu tervisele ega ka tulemustele. Lõõgastumiseks veeda aega perekonna ja sõpradega või tegele mõne hobiga.