TOP 10: 2014 esimese poolaasta parimad filmid on...
10. The Wind Rises ("Kaze Tachinu"), 2013, Jaapan
"Tuul tõuseb", 2013
Miyazaki on üks neist lavastajatest, kelle töö on koguaeg üllatav ja uus ning iga kord pakub midagi meeldejäävat. Tema varasemad tööd on kõik suutnud tekitada minus tunde, nagu oleksin noor poiss, täis elujõulist fantaasiat ja kõik on võimalik. "Tuul tõuseb" on tugevalt erinev tervest tema eelnevast loomingust, sest on maapealne ja inimlik lugu. Võiks isegi öelda, et fantaasiavaene, aeglase tempoga ja võib-olla isegi kohati igav. See ei tähenda kohe kindlasti mitte, et tegemist oleks halva animatsiooniga, kuid pean ütlema, et selle filmi vaatamise ajal tegin midagi, mida ei oleks kunagi arvanud, et Miyazaki lavastuse juures teen - vaatasin oma kella! Visuaalselt on tegemist lummavalt ilusa teosega ning hea on näha, et Miyazaki on võtnud endale palju vabadusi, mida varasemalt on vältinud. Minu jaoks tõusis lugu esile kahes tugevas aspektis. Esimene ja kõige emotsionaalsem on armastuslugu Jiro ja Nahoko vahel, mille kohta sobib tõeliselt hästi sõna - ilus. Nende suhe on täis tugevaid elulisi momente, kuid kordagi ei paisu suuremaks kui elu, olles seega seostatav igale filmivaatajale. Lõpuks on "Tuul tõuseb" selline film, mille ainult vanameister Hayao Miyazaki oleks saanud teha.
9. Godzilla, 2014, USA, Jaapan
"Godzilla", 2014
Esimene asi, mis on kindlasti märkimisväärne on imeline audiovisuaalne pakett, mis lihtsalt lööb pahviks. Muusika on tõeliselt veider, kuid töötab pinget luues suurepäraselt. Kaameratöö ja igasugused visuaalsed efektid on imelised, mis teeb sellest ühe selle aasta parimaid tehnilisi teoseid. Kuna tegemist on siiski koletisefilmiga, siis pikalt oodata lastud Godzilla esimene ilmumine ja möire on tõeliselt võimas moment. Külmavärinad käisid üle keha ja oleksin tahtnud teha aplausi. Plussiks on kindlasti loo reaalsus ja nö "kahe jalaga maapeal" olemine, mis tuleb esile eelkõige just teemakäistluses. Film näitab neid elukaid kui loomi, kes üritavad ellu jääda ning käituda vastavalt oma instinktidele, mitte ei ole seal linnu lõhkumas. Samuti meeldis inimkonna suhtumine, mis andis loole juurde veelgi seda vajalikku reaalsuse maitset. Filmis onliiga vähe seda imelist hiidsisalikku. Lisaks on teosest puudu see ohutunne, mida oleks hädasti tarvis. Loomad ei tundunud eluohtlikud. Tegemist peaks olema linalooga, kus keskmes on lõhkumine ja hävitamine, mida hiiglaslikud loomad tekitavad, kuid paraku suur osa sellest jäi ekraanist välja.
8. Kraftidioten ("In Order of Disappearance"), 2014, Norra
"Kadumise järjekorras", 2014
Juba paari minutiga tekitab film sellise Tarantino sarnase tunde, mis väljendub suures koguses veres ja kõrvaliste karakterite dialoogis, mis on äärmiselt humoorikad. Naljad on väga asjakohased ning Skandinaavia heaolu mõnitavad (just viisil, kuidas muu maailm seda kanti näeb). Narratiiv on lõbus ja liigub edasi väga vaevutult, kõike on lihtne jälgida ning film ei nõua suurt kaasa mõtlemist. Imeilusa talvise atmosfääriga Norra maastiku taustal toimub suhteliselt verine film, milles ei ole seksi, roppust ja alastust, kuid on tugevalt mehine testosterooni täis vägivaldne teos, mille peategelane on "Dickman" - mis siin veel öelda? "Kadumise järjekorras" on tumedam ja verisem, kui keskmine komöödia ning meenutab selliseid tuntuid nimesid nagu "Fargo", "Burn after Reading", "In Burges", "The Big White" ja "A Somewhat Gentle Man", millest viimasel on täpselt samad tegijad. Suureks plussiks selle konkreetse filmi juures on tegijate oskus ennast mitte väga tõsiselt võtta, jäädes oma suhtumises suhteliselt vabasse raami, mis laseb teosel hingata. Nalja saab rohkem kui oleks oodanud ja kindlasti saab öelda, et aasta 2014 üks parimaid komöödiaid.
7. Borgman, 2013, Holland, Belgia, Taani
"Borgman", 2013
"Borgman" oli minu jaoks täiesti ootamatu ja magus üllatus. Tõeliselt hea atmosfääriga teos, kus asukohad ja sündmused on reaalsed, kuid igasugused käitumismotiivid on ülimalt segased. Võimatu on sellise "loo" juures midagi ette ennustada, eriti veel juhul kui ole isegi teada, et kes on see Borgman ja tema veidrad kaaslased. Hea oleks seda lugu võrrelda Yorgase "Dogtooth" filmiga, mis jagab palju iseloomulikke omadusi.
Teine kolmandik filmist on tõeliselt veider ja seda tegevust, mis seal toimub, on äärmiselt keeruline defineerida. Pean tunnistama, et Borgman on üks keerulisemaid ja müstilisemaid karaktereid, keda olen ekraanilt näinud. Natukene hullutav terve teose juures on kirjutajate oskus ainult küsida ja mitte anda ühtegi vastust - kes kurat on see Borgman? Tahan väga teada.
Iseloomult on film väga tume, kuid kihtide vahel on peidus huumor, seksuaalsus ja sürrealism, mis tegelikkuses on klassikaline kodu hõivamise lugu. Tugevate näitlejatega äärmiselt keeruline lugu, mida kindlasti tasub vaadata rohkem kui ühe korra.
6. Ida, 2013, Poola, Taani
"Ida", 2013
Tegemist on sõjaaegses maailmas toimuva looga, mis räägib noorest juuditarist ja nunnast nimega Anna. Must valges filmitud lugu viib tüdruku enne vande andmist oma ainsa elava sugulase juurde, kes on noore tüdruku elav ja hingav vastand. Kahekesi koos proovivad nad lahendada mõistatuse, et mis juhtus Anna (Ida) perekonnaga ja miks ainult tema jäi ellu. Tõeliselt hästi kokku pandud ja kirjutatud film hoiab põnevust ja tempot meisterlikult, kasutades ära iga momendi terves teoses.
Suur pluss terve filmi juures on viis, kuidas see on filmitud ja kaadrid sätitud. Iga moment on kui imeline foto, mida kodus seinale riputada. Kindlasti pean ära mainima, et tegemist on raske draamaga, mis on tumedam kui võiks olla. See ei ole takistuseks, et saada hea kinoelamus ning leida endas (kui hea inimene) midagi uut ja harivat. Lavastaja oskab suurepäraselt fokuseerida oma näitlejatele ning luua äärmiselt meeldejääva pildi kahe naise elust - draamast, mis möödub koos ajaga. Kindlasti selle aasta üks parima filmi nominente.
5. Risttuules, 2014, Eesti
"Risttuules", 2014
Tugev rahvusliku identiteedi ja (kodu)igatsuse lugu, mis enda ajaloolises ja inimkäitumise korduvas mustris tundub leierdatud ja kurnatud, kuid reaalsuses on kodumaiselt õrn, tasakaalukalt sentimentaalne ja tõeliselt visuaalne meistriteos. Pikad staatilised stseenid võtavad elu otse filmivaataja silmade ees, kuigi puudub igasugune otsene siduvus ühtseks arusaadavaks looks. Pärt Uusberg on mees, kes oskab luua muusikat, mis läheks hinge ja suures osas töötab film helilooja turjal väga hästi. Kahjuks kohati ülepingutatud emotsionaalsus ning kuivaks muutuv Laura Petersoni kehastatud Erna peale loetud kirjad hakkavad väsitama ning lugu muutub natukene venivaks. Väikeste vigade taga on peidus imeline ajalooline draama, mida Eesti ja muu maailm hetkel tõeliselt vajab. Küüditamise lugu ei tõmmanud mind kaugeltki nii tugevalt kui see armastus, mille Erna ja Heldur enda kirjadega ekraanile toovad. Tahan tugevalt kiita lavastaja Helde kirge ja austust iga tardunud stseeni ülesse seadmisel, mis taustal peituva loo ja karakterite ilmete vaikselt lahti harutamisega suutis tekitada minus kerget õõvastust ja kõhedust. Äärmiselt nauditav ja täitev filmielamus.
4. Edge of Tomorrow, 2014, USA, Austraalia
"Homse piiril", 2014
Peale eelmise aasta "hitti" "Oblivion" puudus minul igasugune huvi järjekorde Tom Cruise'i ulmefilmi järele. Trailer oli suur pettumus ja mitte midagi ütlev, seega ootasin suhteliselt kuiva ja igavat filmi. Õnneks pidin üllatuma, sest "Homse piiril" on vägev ulmekas ja selle aasta üks tippe. Suurepäraselt kokku pandud ja kirjutatud lugu tunneb oma limitatsioone ja kasutab neid ära. Lugu kulgeb kiiresti ja tempokalt, aega ei raisata mõttetu sisu peale ning iga moment on tähtis.
Teos seob palju tuntuid ulmefilme ja jääb selle juures originaalseks ja omanäoliseks. Emotsioonid ja suhted tehakse tasapisi, kuid hästi ja huumor tabab samuti eesmärki. Märul on esmaklassiline ja oma eelarvele kohaselt suurejooneline. Väikeste puudujääkitega (Cruise'i näitlemine ei ole enam see, mis oli kunagi) kaotab mõned punktid, kuid on päris reaalne, et sellel filmil on oma koht olemas ka aasta lõpus tulevates parimate filmide nimekirjas.
Kes veel mingisugusel põhjusel pole jõudnud seda filmi vaadata, siis nüüd oleks viimane aeg - tõeliselt meeldejääv linalugu.
3. The Lego Movie, 2014, USA, Austraalia, Taani
"LEGO film", 2014
Teos on täies ulatuses tehtud LEGO klotsidest, isegi vesi, vaht, mullid, laser, kuulid, loodus - iga viimne kui detail. Igasugused efektid on lahendatud väga andekalt ja kõrgema klassi kvaliteediga. Äärmiselt tugeva visuaalse mulje jätab lainetav ookean ja imeilusad looduslikud taustad. Tugevalt kiiduväärt on teose suutlikus segada erinevad elemendid veatu sujuvusega - mitmed keerukad karakterid, kaasahaarav muusika, visuaalne pakett, veatu lugu ning emotsionaalselt sügavad sõnumid. Samuti olen üllatunud kergusest, millega minnakse kineetilisest ja tehniliselt keerukast tagaajamisest üle absurdselt koomilise Batmani loodud muusikani. Terve jutustatav lugu jääb kindlaks paika pandud loogikale ja reeglitele, rajades teed ootamatult tugevale sõnumile. Viimane kolmandik on sedavõrd teistsugune ja võimas emotsionaalne elamus, mis muudab terve filmi tähenduse momentaalselt. Imeline õpetlik lugu lapseks ja lapsevanemaks olemise kohta, mis oskab hinge pugeda. Pisarate valamine on miski, mida selle teose puhul ei oleks keegi oodanud. Lõpetuseks tuleb filmist ootamatult terviklik animatsioon, mille puhul ei imestaks järgmisel aastal mitmeid Oscari nominatsioone.
2. Enemy, 2013, Kanada, Hispaania
"Vaenlane", 2013
Ütlen ausalt, et peale esimest vaatamist ei olnud see film minu jaoks absoluutselt selge ning peale viimast kaadrit (WTF???) otsustasin terve teose kohe uuesti ära vaadata. Lõpuks vaatasin seda kolm korda ja pean ütlema, et sellest ei piisa - vaatan hea meelega uuesti ja uuesti. Tegemist on diskutiivse looga, mida saab tõlgendada mitut viisi, mille jaoks olen ka ise leidnud kaks väga tõenäoliselt seletust. Sujuvuselt on lool "Only God Forgives" stiil ja "Donnie Darko" iseloom, mis koheselt teeb sellest ühe tõeliselt ainulaadse teose. Kahjuks ei ole käsikiri lihtne ja vaataja peab ära tegema terve äraarvamise töö, mis on paljude filmisõprade jaoks kindlasti eemale tõukav. Kelle silmis peabki selline üks korralik psühholoogiline thriller olema, saavad nautida imetlusväärset lavastust, näitlemist ja õudust, mis paneb pead kratsima mitmeks päevaks. Sisust lühidalt nii palju, et lugu keskendub ajaloo õpetajale, kes avastab ühel päeval, et temaga elab samas linnas temaga täpselt samasugune inimene - hääl, välimus ja pikkus. Võttes kokku julguse, et ühendust saada, alustab mees veidra sündmuste ahela. Kes ära vaatavad, andke teada, kuidas oli.
1. The Raid 2: Berandal, 2014, Indoneesia
"Haarang 2: Kõrilõikajad", 2014
Kahe ja poole tunni pikkune meistriteos on täiesti teisest maailmast oma julguse, originaalsuse ja stiiliga. Ei mäleta, et oleksin kunagi varem näinud nii pika kestvusega märulit, kuid üllataval kombel ei muutu "Haarang 2" kordagi igavaks - algusest lõpuni täiesti pöörane andmine autodega, plahvatustega, tulirelvadega, nugadega, haamritega, kurikatega, lihakirvestega ja rusikatega. Stilistika on filmil tõeliselt badass, mis koos hästi valitud soundtrackiga loob külmavärinaid tekitavaid momente. Tõeliselt meeldejääv selline stseen on vangla õues toimuva kakluse alguses olev vaikne sissejuhatus, kus kolm meest astuvad läbi vihmasajuse hoovi. Narratiiv ei ole võib-olla kõige sügavama sisuga, kuid kõik karakterid ja aspektid on hästi esile toodud ja läbi võetud. Midagi ei jää unustusse, kusagilt ei hoita ennast tagasi ning sündmustik on ettearvamatu. Kindlasti peaks filmi vaatama minnes pidama meeles, et vägivalda on selles teoses ohtralt. Vägagi brutaalne ja verine teos oleks olnud sobilik peagi tulevale HÕFFile. Lõpetuseks ütlen, et "Haarang 2: Kõrilõikajad" on kindlasti selle aasta üks parimaid teoseid, mida lihtsalt peab oma silmaga vaatama. Ainuüksi juba viimane võitlusstseen, mida filmiti 10 päeva ja planeeriti 6 nädalat, tasub terve filmi vaatamise.
Aitäh lugemast ning loodan, et olete sellise nimekirjaga rahul. Usutavasti leiab mõni filmisõber siit midagi endale vaatamiseks, kuid kindlasti pean ise veel ära mainima mõned filmid, mis kahjuks ei mahtunud tänasesse nimekirja ning jäid napilt välja - "Non-Stop", "300: Rise of an Empire", "X-Men: Days of Future Past", "The Babadook", "Vi Är Bäst" ja "Oculus".
Milline film ei sobi siia nimekirja? Mis film peaks siin kindlasti olema? Milline võiks olla järgmisel nädalal tuleva TOP 10 teema?
Rohkem TOP nimekirju, arvustusi ja palju muud leiab Filmiarvustuse leheküljelt.
