Lingvistikaolümpiaadil esindasid Eestit Annika Kluge Tallinna Õismäe gümnaasiumist, Grete Reinsoo Saaremaa ühisgümnaasiumist, Liis Luude Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumist ning Patrick Teppor Jõhvi gümnaasiumist. Võistkonna mentorina oli kaasas Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte nooremteadur Miina Norvik.

Rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil on kaks osa: individuaalvõistlus ja meeskonnavõitlus. „Seekordsel individuaalvõistlusel tuli lahendada benabena, tanguti, kiowa, engbenni ja loodegbaja keele ülesandeid. Ülesanded käsitlesid vastava keele mingit nähtust ning eeldasid õpilastelt selle toimimise väljaselgitamist,“ rääkis võistkonna mentor Miina Norvik, lisades, et Tanguti keele puhul, mis kuulub tiibeti-birma keelkonda ja on tänaseks väljasurnud, tuli näiteks tegeleda sugulussõnavaraga.

Mentori hinnangul läks Eesti meeskonnal tervikuna väga hästi meeskonnavoorus, mis puudutas armeenia keelt: armeeniakeelsest inimõiguste ülddeklaratsioonist pärit lõigud tuli kokku viia eestikeelsete vastavate lõikudega, lisaks pidi tegema järeldusi armeenia keele süsteemi kohta. „Kui oleks välja kuulutatud rohkem kui kolm kohta, oleks Eesti meeskond saanud 5. või 6. koha 39 meeskonna arvestuses,“ ütles Norvik.

Kokku oli olümpiaadil 152 osalejat 28 riigist. Töid hindas 15-liikmeline rahvusvaheline žürii, kuhu kuulus ka Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse professor Renate Pajusalu.

Eesti võistkondade lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastas haridus- ja teadusministeerium ning koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena