Lugeja: Me peame leidma aja, et lihtsalt olla ja hetke nautida
Kindlasti on igaüks kõndinud kusagil metsarajal üksinda ning tundnud kui täiuslik elu on. Võib-olla oled sa näiteks rattaga sõitnud, nautinud tuuleiili kõrvus ning kiirust, mis kasvab.
Tundnud, et see hetk on täiuslik ning rohkemat ei olegi vaja. Sel hetkel sa elasid hetkes ning sinu jaoks oli kõik perfektne ning sa ei tundnud millestki puudust. Sa ei mõelnud, et sul on murtud süda ning su rahaline seis pole kõige parem. Sa olid hetkes ning nautisid kõike kogu täiega.
Kindlasti on sul selliseid hetki veel palju olnud, kuid neid jääb ajaga aina vähemaks. Mida vanemaks saame, seda vähem hakkame lihtsatest asjadest rõõmu tundma ning seda vähem muudab meid õnnelikuks lihtsalt tuuleiil ja jalgratas.
Ma arvan, et igaüks peaks leidma päevas vähemalt 10 minutit iseendale, et lihtsalt olla. Sa ei pööra tähelepanu oma telefonile, ei kuula muusikat ning istud lihtsalt maha ja naudid hetke. Praeguste ilusate ilmadega on mõnus minna näiteks kuskile rohu peale rätsepistesse istuma ning lihtsalt nautida kuidas päike sind soojendab ja see kõik su ümber iga hetkega aina paremaks muutub.
See võib tunduda muinasjutuline proosajutt, kuid tegelikult otsime koguaeg põhjusi, et olla õnnelik. Midagi peab juhtuma, et naeratus meie huulil oleks reaalne ja siiras. Õnn , see tõeline õnn, peab tulema sinu enda seest. See on see rõõmutunne, mida ei muuda keegi ning millele ei tee mitte miski liiga, mis su ümber toimub. See tunne on ja jääb sinuga.
Kui peatada oma mõtted, siis tundubki su elu täiuslik, sest sa ei mõtle, mis võiks olla teisiti. Sa ei keskendu puudustele, vaid sellele, mis on olemas. Sa oled rahul sellga, mis sul on ning sa lihtsalt oledki õnnelik. See on tunne, mida väiksena tundsime igapäev mitu korda päevas, kuid tunne, mis hakkab nüüd vaikselt ununema.
Leia need 10 minutit oma kiires päevas ja lihtsalt ole.
