Merle Jääger: olen ülimalt naiselikke tüüpe kadestanud, sest tundub, et neil jookseb elu nagu või sees
Tänase Eesti Päevalehe laupäevalehe LP staar on alati käreda ja kifti ütlemisega näitleja ja luuletaja Merle Jääger, kes jagas lehele oma nägemust oma mitte kõige malbemalt naiselikust olekust.
"Kasvasin üles poistega, sest sellised head ja rahulikud tüdrukud, kes puu otsa ei roninud ja tunde järjest liivakooke vorpisid, olid minu jaoks jube igavad," rääkis ta ajakirjanik Ursula Nõule. "Tahtsin väiksena hullult sõduriks saada, mudas roomata ja püssi lasta, aga nõukaajal seda ei saanud. See ei tähenda, et mul poleks olnud perioodi, kus ma tüdrukutega kodu mängisin. Kusjuures, ma ei olnud alati isa rollis. Kuid on kaks asja, mida peetakse naiselikkuse alustaladeks, aga mida ma absoluutselt teha ei suuda. Üks on põetamine. Ma võin verejooksu peatada või lahasesse panna või kedagi elustada, aga näiteks siibrit vahetada ma lihtsalt ei suuda. Kui keegi on haige ja hädaldab, siis ma lähen täiesti endast välja ja pigem lahkun kohe. Teine asi on see, et ma ei suuda õpetada. Kui inimene ikka kohe aru ei saa, siis on kõik. Mul ei ole püsivust. Kui laps oli väike ja koolis mingid probleemid tekkisid, siis saatsin ta kohe sõbra juurde, kes oli kunagi õpetaja olnud," selgitas Jääger.
"Ütlen ausalt, et olen selliseid ülimalt naiselikke tüüpe kadestanud, sest tundub, et neil jookseb elu nagu või sees. Aga võib-olla nad jätavad lihtsalt sellise mulje, ei tea," märkis ta siiski, kuid lisas, et "üle oma varju ei hüppa" ja "kui sinus seda pole, siis tapad üritades enda seestpoolt ära".
Jääger jagas ka oma otsekoheselt pragmaatilisest suhtumisest meestesse ja suhetesse: "Mina ei saa sellest tingimusteta armastusest aru. See on mingi ilgelt naiselik värk. Leian, et mingid asjad tuleb välja teenida. See muidugi ei välista näiteks andeks andmist, aga tingimusteta armastada mina ei oska."
