Bob Geldofi vanim tütar paljastab: õe surmast, suhetest perega ja 20 aastat kestnud kliinilisest depressioonist
Ta on ühe maailma kuulsaima mehe tütar, ent samas kolmest vähemtuntuim ning seda meelega. End tundmatuks Geldofiks pidav Fifi otsustas pärast Robin Williamsi surma aga avameelselt rääkida depressioonist, mis teda vanemate lahutusest saati vaevanud, lootuses, et see on abiks kellelegi.
31-aastane Fifi Trixibelle Geldof, Bob Geldofi vanim tütar on kõigest elus toimunust hoolimata Daily Mailile avameelset lugu rääkides rahulik ja reserveeritud - tänaseks on naine kihlatud ja töötab PR valdkonnas. Ta räägib avameelselt kliinilisest depressioonist, mille tõi kaasa õrnas eas toimunud vanemate lahutus ning tunnistab, et räägib siiani aprillis surnud õega.
"Minu depressioon pole seotud Peachesi surmaga," sõnab naine. "Sel pole midagi pistmist Peachesiga. Kogu aususe juures ei saa ma õe surmaga kaasnevat kurbust seostada depressiooniga. Ma arvan, et see on normaalne reaktsioon pereliikme kaotusele."
Fifi sõnul oli ta kadunud õega lähedane, eriti veel viimastel aastatel, mil Peachesil lapsed olid juba. "Ma rääkisin temaga depressioonist. Ta teadis enam kui keegi teine perekonnast. Olime päris sarnased, eriti oma tunnete suhtes toimuva osas. Ta armastas raamatuid ja lugemist ja olime mõlemad oma maailmavaates küünilised."
"Ta oli mu väike õde. Ta jääb alati mu väikseks õeks. Sageli istun ma ja räägin temaga siiani. Ma lähen meie kohalikku kirikusse ja süütan tema auks küünla."
Fifi sõnul sai tema depressioon hoopis alguse vanemate lahutusest aastal 1994, kui sel ajal 11-aastase Fifi ema Paula jättis isa Bobi maha ansambli INXS laulja Michael Hutchence'i pärast.
"Olin sel ajal eelteismeline, kui lapsed on niigi keerulised. See kokkupanduna olukorraga oli täiuslik torm. See oli kohutav!" Tema ja kaks õde käisid korduvalt kohtu poolt määratud teraapias, et peres toimuvaga toime tulla. "Mul diagnoositi esimesel korral kliiniline depressioon. Ma ei öelnud järgmistel sessioonidel sõnaga. Ma lihtsalt istusin ja jõllitasin terapeuti."
Miks ta oma tunnetest aga isaga ei rääkinud? "Ma hoidsin seda endale. Ma olen alati nii teinud. Ma pole kunagi end oma vanematele väljendanud. Isa ei tea. Räägin temaga sellest nüüd. Toetun oma sõpradele palju enam. Meil on lähedane perekond, aga mul on nendega teistsugune suhe kui oma sõpradega. Olen väga õnnelik, et mul on sõprade tuumik, kellele saan helistada ja öelda, et mul on halb päev ning nad on minu jaoks olemas."
Kuigi Fifi diagnoos on karm, pole naine kunagi ühtegi ravimit võtnud. "Ma pole kunagi selle vastu midagi võtnud, peale alkoholi. Siis avastasin, et alkohol tegelikult ei aita. Ma pole kunagi võtnud antidepressante, aga ei ütle, et teised seda tegema ei peaks. Inimesed peaksid oma püüdma oma depressiooni ravida, kuidas iganes neile sobiv on.
"Depressioon lihtsalt on. Selle ei pea olema põjust ja see ei väljendu alati, ent see on kuskil alati olemas. Tuleb vaid mask ette panna. Ja mitte teiste, vaid enda pärast, veenda end, et saad üle sellest, mis iganes parasjagu teel on."
Mask libises aga eest, kui tema ema 1997.aastal suri ning lohutust otss ta alkoholist ja narkootikumidest. Kui teistkordselt teda suurem depressiooni-periood tabas, ei otsinud ta aga lohutust enam meelemürkidest, vaid hoopis toidust, paisudes suuruselt 38 suuruseni 48. Tagasi normaalkaalu saanud Fifi sõnab, aga ise lõpetuseks, et ei soovi olla issi ärahellitatud printsess, vaid saab kord aastas mehelt vaid sünnipäevaks tšeki: "Olen tavaline tüdruk tavalise depressiooniga ja pean iga päev tööle minema nagu iga teine inimene."
**********************************************************************
Fifi, Pixie ja Peaches Geldofi isa Bob sai kuulsaks, korraldades Live Aid kontserte, mis toimusid 13. juulil 1985. aastal. Eesmärgiks oli saada raha Etioopia näljahädade leevendamiseks. Üritus toimus kahes kohas samaaegselt: Wembley staadionil Londonis ja John F. Kennedy staadionil Philadelphias. Kontserdil astus üles rohkem kui 60 artisti.
Samasugune, märksa laialdasema mahuga kontsert toimus ka aastal 2005, kandes nime "Live 8" sõnumiga muuta vaesus osaks ajaloost. 2005. aastal toimus see Londonis, Pariisis, Berliinis, Roomas, Philadelphias, Barries, Tokyos, Chibas, Johannesburgis, Moskvas, Cornwallis ja Edinburgis. Siis osales kontserditel kokku 150 bändi ja 1250 muusikut.
