"Alles läks Heiki Tark. Mis sellel aastal viga on? Kurat, see on uskumatu," on Mägi nõutu ja emotsionaalne ega tõtta kohe muusikameest meenutama, kuid lõpuks avaneb veidi.

Omal ajal Venemaal Grapsi ja Joalaga ühel ajal tuuritanud Mägi räägib, et seal Joalaga kokku ei sattunud: "Ainuke, kus olime koos, olid Kasahstani kultuuripäevad, seal olime koos ja, noh, ikka niimoodi öö läbi ja teine otsa, pidutsesime. Jaaguga olime õudselt head sõbrad. Midagi juhtus, kui oli see meie kolme tuur (Kolm tenorit, 1996 - toim.), pärast seda ta minu ja Iffiga (Ivo Linna - toim.) enam palju läbi ei käinud."

Tolle ajani olid noored mehed aga heades suhetes: "Mitu päeva olime koos tema juures, sealt läksime edasi. Tal oli kontserdid, läksin veel kaasa. Me olime ikka väga palju koos. Jaak käis viimati minu kontserdil 86. aastal või midagi sellist ja siis tema autoga sõitsime sinna veel. Aga viimased 10 aastat oli stepsel seinast väljas. Püüdsin helistada, saatsin kirju. Oli paar inimest - Riho Sibul ja Aare Põder - kellega ta veel suhtles. Aga minuga mitte."

Millest noored poisid aga omal ajal sõprade ja noorte muusikutena unistasid? "Istusime koos, mäletan, Asula tänaval väikeses toakeses koos ja kuulasime öö läbi muusikat. Arutasime, et kui vinge muusika või kitarrikäik. Kuulasime muusikat ja võtsime napsu. Meile meeldis muusika ja see oli kõige olulisem. Millestki suurest ei unistanudki."

Kes olid tol ajal aga Joala lemmikud, eeskujud? "Ta oli rokkar tegelikult. Paljud ei kujuta estraadilaulikut sellisena ette, aga lemmik, keda ta kuulas kodus, oli Jimi Hendrix," meenutab Mägi.

"Kuulake, kuidas ta laulab lugu "Naer". Kuulake seda! Ükskõik, kes meil võiks proovida seda järgi laulda, ei saa ligilähedalegi sellele, mismoodi Jaak laulis! Ideaalilähedane. Selliseid tüüpe pole Eestis olnudki - erakordne!" räägib Mägi Joalat meenutades ülivõrdes.