Paar nädalat tagasi võtsin ette paar kena matka mägedes.
Võõrustajaks oli Argentiina abielupaar. Meid, matkahuvilisi oli kokku 7, peaaegu kõik erinevatest riikidest.
Ööbisime 1600m kõrgusel asuvas majakeses. Esimesel päeval ligi kuus tundi üles-alla matkamist, mis kulmineerus tugeva vihmasajuga, ent järgnenud vikerkaar oli külmetamist väärt.Foto: Henek Tomson

Meie argentiinlasest giid, Matias oli väga sõbralik ja huvitav persoon.
Muide, täna teeb Matias pikki matkasid ja on terve, kuid 17-aastasena murdis ta ragbi mängus kaelalülid ning oli ligi aasta voodis, suutmata liigutada enda jäsemeid.
Õnneks sai ta tänu arstidele ja eneseusule uuesti liikuma. Praeguseks üle 30-aastasel mehel on kaheaastane laps, abikaasa ja kodu ehk kõik, mida eluks vaja. Aga see kogemus paneb kindlasti elu rohkem hindama.

Matkalt tagasi tulles proovisime Lõuna-Ameerikas populaarset mate teed. Suhteliselt tugeva, kuid mõnusa maitsega.Foto: Henek Tomson

Kolmandal päeval ronisin Sierra Nevadas asuva 3396m kõrguse Veleta tippu, mis iseenesest vormis inimesele ühe korraliku trenni eest. 1,5h tõusu üles ja sama palju alla keskusesse- 2100m peal asuvasse Prodollanosse
Veleta nõlvadelt on mäesuusatamise huvilistel võimalik alla laskuda.

Veleta tipp. Taamal Hispaania maismaa kõrgeim tipp- Mulahacén (3481 m). Foto: Henek Tomson

Kuulsin ka sellisest vägevast matkast, mis on Sierra Nevada mäestiku ümber (300 km). Täitsa huvitav tundub, aga kevadel oleks see ilmselt soojem ja nauditavam.

Vahepeal jooksin kaks poolmaratoni, ühe Granadas ja teise rannikul, Motrili linnas. Tulemustel suurt ei peatu, kuna rohkem lõbu pärast sai joostud.Motrili maratoni start. Foto: Henek Tomson

Küll aga on jooksuvõistlustel osalemine siin küllaltki odav. 10 eurot maksab näiteks poolmaraton, tavaliselt selle sees ka meenesärk. Lisaks, peale jooksu tasuta massaaž, mis kestab küll 5-10 minutit, aga on siiski hea võimalus taastuda. Samuti, piisavalt süüa-juua energiadepoo täiendamiseks.
Tänavatel oli palju inimesi kaasa elamas, mis motiveeris edasi pingutama.

Suurem osa Hispaania tudengitest pidas sel nädalal kolmepäevast streiki. Ning õppejõud ja ülikoolid ametlikult ühel päeval.
Ka siin, Granadas toimus streik. Ja päris korralik!!! Mitu tuhat õpilast marssis erinevate loosungite ja hüüdmiste saatel tänavatel.

Peamised streigi põhjused:
1) José Ignacio Wert'i (haridus-, kultuuri-ja spordiminister Hispaanias) tagasiastumine- vastutab uue reformi vastuvõtmise ees.
2) Poliitikud tahavad avalikku haridust muuta privaatseks ehk siis viia erasektorisse, kuna riik ei suuda finantseerida ülikoolide tegevust. See aga tähendab paljudele professoritele töökaotust.
3) Kõrgharidus peaks olema kättesaadav ka mitte heal elujärjel olevatele inimestele. Väidetavalt on ülikoolist juba välja langenud 45 000 üliõpilast, kes ei ole suutnud leida rahastust, et maksta ligi 66% suuremat maksu õpingute eest. Ja näiteks on tulevikus 1 aasta magistriõpingute eest vaja välja käia 4000-7000 eurot.
4) 275 miljonit eurot kärpeid viimasel kahel aastal stipendiumite ja toetuste arvelt.

Muide, Granada linna suurimaks tööandjaks on just-nimelt Granada ülikool (ligi 5000 töötajat).
Seega on arusaadav, et teema puudutab väga paljusid inimesi.

Et postitust väga masendava tooniga mitte lõpetada, siis üks positiivne uudis ka: Must leib on täitsa olemas!!!
Kuigi ainult Mercadonas olen seda ühte sorti kohanud. Eesti rukkileivaga ei anna võrrelda, aga võileivaks kena küll!