Peeter Rebane teeb filmi meestevahelisest armastusest ja tahab varsti pere luua: pole veel leidnud õiget inimest
Tänases "Tõuse ja sära" saates käis Maire Aunastel külas ärimees ja filmitegija Peeter Rebane, et rääkida oma uuest filmiprojektidest, mida tal on suisa kolm.
Juba uue aasta varakevadel jõuab kinolinale tema dokfilm noorest Tiibeti mungast, kes on lapsena kloostrisse pandud nign peab täisea saabudes otsustama, mis tema elust edasi saab. Filmi materjali käis Rebane Tiibetis filmimas läinud oktoobris.
Järjekorras ootab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul korraldatud stsenaariumikonkursi korras 1944. aasta paadipõgenikest rääkiv „Viis senti vabadusele” (stsenarist Priit Pruks, meeskond Tiit Aleksejev, Meelis Niinepuu, Marko Matvere ja Peeter Rebane). Ilmavalgust näeb see ajalooline tõsielulugudel põhinev põnevik kolme aasta pärast.
Lisaks on Rebasel käsil veel ka esimese mängufilmi lavastamine, kus teemaks meestevaheline armastus rasketes ühiskondlikes tingimustes. Idee olla tulnud Pimedate Ööde Filmifestivali juhilt Tiina Lokilt, kes tõi Rebasele Berliini filmifestivalilt naastes kaasa selleteemalise autobiograafia. Tegevus leiab aset 70ndate nõukogude õhujõudude baasis, kus kahe mehe - Romani ja Sergei - vahel tekib sügav side. Nagu Rebane märgib, siis on see südameni puudutav lugu sellest, millal sõprusest saab armastus.
"Mitmed inimesed, kellega vestlesin, kes tollal teenisid armees, on öelnud, et ei tea isegi, kas olid õnnelikumad siis või nüüd. Tollal oli see oma asi, mida sa oma kodus tegid, aga täna võtavad kõik õiguse sopaga loopida," märkis ta, nähes põhjust noores demokraatas. "Pole aru saadud, et demokraatia ei seisne enamuse tahte pealesurumises, vaid vähemuste kaitses."
Kooseluseaduse eest ühe tulisema võitlejana seisnud Rebane leiab, et seaduse ümber toimunu andis tunnistust millestki palju fundamentaalsemast - see oli Eesti ühiskonna põhimõtete analüüs.
Pikalt Londonis elanud filmitegija rääkis Aunastele, et sooviks isegi peagi pereelu elada. "Tahaks, aga pole leidnud inimest, kellega seda luua. Tahaks, et see juhtuks iseenesest, et ärkad pühapäeva hommikul üles ja mõtled, et vau, see ongi see õige inimene."
Üksikuna mees ennast aga ei tunne: "Ma ei ole üksi, mul on nii palju sõpru. Kindlasti ei loe ma end üksikuks." Eks ka tegemisi on üksjagu.