Medõde Rita Vartiainin Ghanasse minemise põhjustest ja kohale jõudmisest: soovin maailma näha, ennast proovile panna
Mondo kontoris rohkem kui pool aastat tagasi Ghanasse meditsiiniõeks kandideerides mõtlesin, et mis siis saab, kui nad äkki valivadki mind. Tahtmine teha midagi, mis vähem või rohkem hirmutab ja mugavustsoonist välja kisub on pabistaja-loomusest hoolimata mulle alati eluliselt tähtis olnud. Hirmutav on teha midagi täiesti uut, minna teistsugusesse keskkonda, loobuda organiseeritud päevadest, olla teadmatuses ja põdeda ebapiisavuse tunnet. Olen kadestanud inimesi, kes ei karda. Kes lihtsalt hüppavad teadmatusse mingis eufoorias ja marsivad läbi huvitavate sündmuste pilge silmanurgas. Imetledes neid, pressin end samuti teadmatusse, jänese süda rinnus tagumas ja silmad ärevusest pärani. Võib-olla julge ei olegi see, kes ei karda vaid hoopis see, kes teeb midagi hirmust hoolimata.
Kuna olen esimene Mondo poolt Ghanasse Kongo külla saadetav meditsiinitöötaja, pole minu ülesanded nii üksikasjalikult määratletud kui teistel. Samas pole mul ka eelkäijat, kes kogemusi jagaks või tööd tutvustaks. Sain teatud mõttes vabamad käed palju huvitavaid väljakutseid. Eeltööd tuli tehtud materjale kogudes, koolituste sisu koostades, noortele tervisega seonduvaid aktiviteete välja mõeldes ja kogu projekti jaoks abivahendeid otsides.
Tänan Foransi Eesti AS lähetusele kaasa annetatud kondoomipakkide, võrksidemete, rullsidemete, plaastrite jne. eest ning Magnum Medicali OÜ rullplaastrite, elastsete fikseerimissidemete, steriilsete plaastrite, tampoonide jne annetamise eest. Teeb ääretult rõõmsaks, et meie seas on hoolivaid ja tähelepanelikke inimesi, kes heale asjale käe külge panevad. Kokku sai 20kg eest head tegu. Suur suur tänu teile.
Küsimusele, miks ma tahan üldse Ghanasse minna, vastasin Mondos väga naiivse vastusega: Tahan inimesi aidata. Lahvatasin seejärel näost punaseks ja mõtlesin: No mind nad nüüd küll ei vali. Tegelikkuses aga ongi nii, et tõesti tahan aidata. See pole küll põhjustatud ainult ebaisekatest seisukohtadest, aga tulemus on ikka sama. Tahan aidata, sest nähes kellegi teise õnnetunnet, millele mina olen suutnud kasvõi natukenegi õla alla panna, teeb see mindki õnnelikumaks. Tahan aidata sest äkki kunagi keegi aitab mind ka, tahan aidata sest jagatud rõõm on topelt rõõm. Soovin maailma näha, ennast proovile panna, õppida uut, miskit muuta, või muuta enda vaatenurka. Mina ja nemad - me aitame tegelikult üksteist.
