Aga milline on minu Ghana? Minu Põhja-Ghana koos Kongo küla ja Bolgatanga linnaga? Värvikate inimeste, lihtsa külaelu ja oma missiooniga? Ehk on seda kõige lihtsam lahti seletada kõikehõlmavat värvigammat kasutades? Pilt on kirev, sisaldades pootoone aga ka kirkaid ja särvaid värve. Vahepeal kaob rütm ja süsteem, aga jääb teadmine, et kõik liigub edasi. Lihtsalt Aafrikale omase kiirusega.

Võtame kõigepealt vaatluse alla Ghana lipuvärvid, infoks, et musta viisnurgaga trikoloor on kujundatud 1957. aastal, mil riik sai mustas Aafrikas esimesena iseseisvuse.

PUNANE - lipu värvina kannab ta endas mälestust nendest, kes kannatasid ja surid iseseisvuse eest võitlemisel. Punast leidub Aafrikas kõikjal - alustades punakast mullast ja lõpetades kirevate kangamustritega.

Külavahelistel põldudel võib kohata kauni punase õiega taime, millel nimeks okro-piprataolise kaunaga vili on kohalikus köögis tihedalt kasutatava supi põhiline koostisosa. Kissellilaadselt venivat suppi süüakse koos maisi- või hirsijahust keedutud tihke pudruga ja lusikat selleks ei kasutata!

Punasega seonduvad ka turgudel pakutavad tomatikuhilad ja meie igapäevast toidulauda rikastav tomati-kalakonserv African Queen. Aga eredama hetkena meenub punase postkasti kõrval istuv soliidne härra Bolgatanga postkontori eest, kelle ametiks on kirjade kirjutamine. Tänu moodsatele sidepidamisvahenditele on amet küll hääbumas, aga siinkandis siiski veel au sees.

Säravalt punase hinde 5 on ära teeninud meie küla 9 naist, kes on tänaseks lõpetanud 2 nädalase korvi punumise koolituse ja said täna esimese ametliku tellimuse 22 kotile ja korvile. Eesti naised, olge valmis oma eurosid "luftitama":.

KOLLANE ja KULDNE on ghanalaste jaoks maavarade sümboliks. Mulle meenuvad kohe südamlikkus ja entusiasm - omadused milleta siin kuidagi hakkama ei saa. Tugev tahe ja entusiasm on vaja endas igal hommikul äratada ja sellega ka kohalikke nakatada! Südamlikkust ja lihtsat siirust leiab külavahelt igalt sammult - kuigi kohalikud on tublid jutuvestjad, on nad siiski üsna rikkumatult ausad (kindlasti väikeste eranditega). Näiteks igal turupäeval rõõmsalt apelsine ja banaane müüv proua ei küsi meilt nahavärvi pärast suuremat summat, vaid paneb natuke vilju boonuseks kaasa!

Kollasega meenub ka paari nädala tagune lõbus lugu, kui oli vaja Mondo kalendri tarvis lustakat fotot kohalikust kemmergust! Teades, et Gorugi koolis on vastvalminud uus välikäimla, seadsimegi sammud sinnapoole. Peale mitmeid katsetusi jäi fotoobektiivi ette hunnik kolla-pruunis koolivormis õpilasi, eesel ja karjus. Olgem ausad, eesel oli sellist häbelikumat sorti ja üksi pildile jääda ei julgenud!

Ghana lippu ehitiv MUST viisnurk oli vabanemise juhttäheks. Peaaegu igal õhtul on võimalik taeva mustal taustal nautida tuhandeid säravaid tähekesi, nagu ikka on lõunamaine öö soojalt sume ja täis ritsikate sirinat. Väga järjekindlalt annab endast igal ööl märku ka häiret saatvat alarmsüsteemi meenutava lauluga nahkhiir. Esimesel ööl kirjeldatud hääle peale ärgates arvasin tõesti, et mingi valve-süsteem töötab. Aga ilmselt on tõenäosus, et Kongo külas keegi oma vara kaitsmiseks alarm-süsteemi kasutab üsna väike. Peagi jõudsime arusaamani, et tegemist on öise laululinnuga. Just hetk tagasi saabus õhtuselt retkelt Liina ja tõi kaasa värsket infot, et tegemist on hoopis nahkhiirega. Elame-näeme ehk et seda tegelast tahaks oma silmaga näha küll!

Enamasi puhtust ja süütust edasi andev VALGE seostub mul siinses kontekstis hoopis ülal kirjeldatud maisi- või hirsijahu pudruga - kohalike vaieldamatu lemmikuga, mis meil valgetel (ehk nabti keeli solimiidel) kuidagi kurgust alla ei taha minna.

Valgega seoses väärib kindlasti ära mainimist uus Kongo küla elanik Rita, kel on sotsiaaltöötaja ja medõena kohustus toetada kohaliku kliiniku igapäevast tegevust ning hügeeni- ja seksuaaltervise loengute läbiviimine kohalikus kogukonnas. Tere tulemast, jõudu ning edu! Esimestel päevadel tõi Rita endaga kaasa palju uudiseid meile seni lähedalt tundmata kliiniku igapäevatööst ja eks mõningi lugu lõi kiilu meie suhteliselt idüllilisse ellu. Samas on hea endale vahel siiski meelde tuletada kohta ja hetke! Ma asun musta mandri väikese külas, kus haiglast otsitakse abi vaid väga tõsiste probleemide puhul ning teated matustest on igapäevaelu lahutamtu osa.

Valgese pehmesse uttu vajub romantikute sõnul inimene, kui ta on unemaale jõudnud. Siin Aafrikas on unede ilm pigem sama kirju ja heitlik kui igapäevane elu ja minu tänane postitus. Järgnevas loos otsin Ghana värvikillukesi edasi!

Arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmahariduse valdkonnas tegutsev MTÜ Mondo lähetab kuni 2015. aasta lõpuni Välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi projekti raames Aafrikasse ja Aasiasse 18 oma ala kogenud eksperti, kes 2-6-kuuste lähetuste jooksul panustatavad koostööpartnerite projektide arengusse.