Rival Sonsi trummar Michael Miley: Eesti ja eestlastega lähedaseks saamine on mind tohutult muutnud! Armastan seda kõike nii mitmel erineval tasandil...

Kolmapäeval annab viimase paari aastaga terves maailmas tõsist mürglit korraldanud USA rockansambel Rival Sons Rock Cafés kauaoodatud kontserdi. Palavalt igatsevad seda etteastet aga mitte üksnes muusikasõbrad, vaid ka bänd ise, sest Delfi lugejad ehk mäletavad, kuidas bändi trummar Michael Miley'st sai juba enam kui kaks aastat tagasi "eestlane", kuna ta kohtas esimesel siin antud kontserdil eestlannat, kes võttis ta suisa põlvist nõrgaks. Tänaseks on Michael rajanud endale siia kodu, kasvatab oma kauni abikaasaga pisipoega, harib maad ja künnab põldu ning harjutab usinalt eesti keelt. Kui ta just maailmaturneel pole... Muide, Michael on lausa nii eestlane, et Publiku toimetaja saab temaga isegi telefoniintervjuu teha kodumaisele +372 5... telefoninumbrile helistades.

Aasta Läbimurdja, Parima Albumi nominent, lugematud esikaaned, väljamüüdud saalid…

Rival Sonsi karjäär keerleb tormiliselt, lavalauad värisevad vahetpidamata ja mitmeid aastaid järjest juba tunnustavad nii rokisõbrad kui muusikakriitikud nende pingutusi läbimüüdud kontsertide ja ülivõrdes arvustustega. Ajakiri Classic Rock kuulutas nad eelmisel aastal Aasta Läbimurdjaks ja sel aastal nomineeriti Rival Sonsi värskeim kauamängiv “Great Western Valkyrie” Aasta Albumi tiitlile. Lisaks on lugematult hulgal ajakirju, eesotsas Rolling Stone’iga, nimetanud neid rokkmuusika päästjateks. Saamegi ägeda trummimehe toru otsa veidi enne nende Kopenhaagenis algavat esinemist. Oma “teisele kodumaale” jõuab ta esmaspäeva õhtul ehk täna. Natuke muretseb Michael muidugi ka Rock Café niru piletimüügi pärast, olles harjunud senisel tuuril üksnes väljamüüdud saalidele mängima, kuid eeskätt rõõmustab ta siiralt, et saab ööl vastu homset magada omaenda voodis ja veeta aega perega, kellest eemalolekut peab ta oma eriala valiku juures kõige keerulisemaks tingimuseks.

Juba julgelt paarkümmend aastat muusikatööstuse radu kõndinud Miley tunneb rõõmu, et tal on olnud õnne sattuda oma bänditegemistega säärasesse aega, mida võiks nimetada “teatepulga” või “tõrviku” üleandmise ajastuks. “Vanad legendid tõmbuvad tagaplaanile, jagavad oma toetust ja vabastavad kohti järgmistele,” kirjeldab ta rokkmuusika maastikul valitsevat hetkeolukorda oma vaatevinklist. “Põhjus on imelihtne — enamus vanu tegijaid ei tuurita enam. Näiteks vastab tõele kuuldus, et AC/DC ei astu enam lavale, kuna Malcolm Young (kitarrist toim.) on väga haige. Kes teab, kaua need Rollingudki enam tuuritavad, ilmselgelt ei näe me iial enam Led Zeppelini, Black Sabbath teeb vaid ühe tuuri. Lühidalt, ülesanded ja teatepulgad peavad mingil hetkel saama edasi antud ja me asume täiesti ideaalses momendis, et need auga vastu võtta ja uue ajastu sündi tähistada!” selgitab ta.

“Classic Rock gala oli tõeliselt kontsentreeritud maailma muusikatööstuse tippseltskonna koosviibimine — kujuta ette, kõik maailmastaarid tulevad kokku nii USAst kui Euroopast,” kirjeldab Miley õhinal oma viimaste kuude tippsündmust. “Saime paljude legendidega kokku nagu näiteks Brian May (Queen toim.), Gregg Allman (The Allman Brothers Band toim.), Ozzy Osbourne ja Sharon… nad muide nägid pärast kontserti juhuslikult ka meie klahvimängijat (Todd Ögren-Brooks toim.) ja võtsid väga suurelt ette, et veenda teda Black Sabbathiga tuuritama. Nad olid täiesti endast väljas, heas mõttes. See oli meile suur au, et saada säärast julgustust Ozzy'lt endalt. Muide, tegelikult on olemas ka üks Youtube’i video, kus Sharon jookseb meie klahvimehele järele ja tirib ta kättpidi Ozzy juurde, kellel on seejärel justkui vaimustuses teismelise näoilme. Kõlasid vaid ülivõrded ja vä-ä-äga suured komplimendid,” rõõmustab ta.

Rival Sonsil ei ole kusjuures alati olnud klahvimängijat ning legendaarses rokimehes Ozzy’s erakordseid emotsioone esile kutsunud muusik liitus ansambliga kõigest käesoleval aastal, kui ülejäänud liikmed jäid tibake hätta ja saadi aru, et vaja on saundi laiendada ja loomingule mitmekülgsust lisada. Õige pillimehe valimine läks lihtsalt. “Ma tunnen Toddi juba 10 aastat, kui täpne olla, siis 2005.aastast alates, nii et meie ajalugu on pikk. Nii ma siis helistasingi talle ja küsisin, et kuule, tahad meiega tuurile tulla? Otseloomulikult oli ta nõus ja jäigi paikseks. Mis on äärmiselt hea, sest meie muusikasse on viimasel ajal just selle instrumendi vajadust lisandunud ja meil on nüüd oluliselt “suurem saund”. Lisaks on Todd ka väga hea taustavokalist ja üleüldiselt suurepärane lisand meie hullumeelsele pundile!” kiidab Michael.

Ülivõrded kipuvad ära hellitama

Ükski Rival Sonsi liikmetest ei vaidle vastu sellele, et muusikatööstuses peitub mitmeid ohte ja kohtab palju ebasiirast võltskiitust, kuid aastatepikkuse kogemusega on Michael enda kinnitusel õppinud poosetamisel ja puhtsüdamlikkusel vahet tegema. “Näiteks seesama Ozzy tervitus meile: “Kuradi geniaalne, mees! Parim bänd, mida aastate jooksul näinud olen!” Heh. Sest tegelikult, kui sa kohtud kellegagi, kes sulle laval muljet avaldas, siis päris kindlasti ei pea nii taevani kiitma, kui tegelikult ei meeldi. Keegi ei viitsi mõttetult teeselda. Tavapraktika ongi see, et patsutatakse lihtsalt õlale ja heidetakse mokaotsast: cool! Aga kui võtad südameasjaks päris kindlasti selgeks teha, kui palju sulle korda läks, vot siis tasub kuulama jääda. Ja see ajab ka fännide ning uute kuulajate kõrvad kikki, tekitab huvi. Hiiglaslike muusikalegendide poolt on see ühesõnaga uutele tulijatele väga suur teene, ” iseloomustab ta. Ja tunnistab seejärel ka, et on ohtra kiituse tõttu veidi ärahellitatud.

“Jah, see on tõesti nii!” naerab ta küsimuse peale, kas eelpool kirjeldatud poolkõva õlapatsutus jätab pigem kibeda maigu suhu. “Me tõesti saame ülivõrdes komplimente palju ja keskpärased tekitavad pigem tuska. Aga sellest hoolimata ei ole me liiga enesekindlad. Nii naljakas, kui see ka pole, siis Eesti publik on kõige raskem üldse terve käesoleva tuuri jooksul. Sellelt publikult kiitust välja meelitada on suht võimatu. Aga me võtame vastu väljakutse teie rahvale muljet avaldada!” lubab Michael ja lisab juurde, et kuna Eesti on talle väga tähtis, on see sama tähtis ka ülejäänud bändile, sest igaüks on teisele kui vend. “Ka minu naine on minu “bändiliige” ja minu perekond. See lihtsalt on nii.”

Siiras Eesti-armastus ja beebisammud siinses ühiskonnas

Kuid Eesti on Miley jaoks midagi tunduvalt enamat kui lihtsalt abikaasa kodu ja keerulise publikuga tilluke riik. “See on meie kodu. Ja no issand, kuidas Eesti ja eestlastega lähedaseks saamine on mind muutnud. Ma poleks iial uskunud, et elan 10 ajavööndit oma sünnikohast eemal ja olen Euroopa kodanik ja eestlane! Ma praktiliselt ei teadnudki varem, kus see riik asub. Ja siis ma kohtasin oma abikaasat ja see kõik on olnud algusest saadik üks äärmiselt sürreaalne kogemus. Aga ma kohanen tasapidi ja tean juba päris hästi, kuidas teil seal asjad käivad. Tallinn ei ole mulle enam võõras linn ja täiesti loomulik tundub toidupoes kõndida või bensiinijaamas autot tankida…tead küll, väikesed, lihtsad asjad. USAs on kõik täiesti teistmoodi. Ja no muidugi siis on ju veel see teie loodus! Pole midagi paremat, kui lihtsalt istuda oma maakodus verandal täielikus vaikuses ja rahus, teha aiatööd, käia saunas, võtta paar õlut. Ma teen tuuril olles nii palju tööd, et see lihtsalt ongi täielik taeva õnnistus. Ma tunnen end siin nii hästi ja turvaliselt pärast kõiki neid ülerahvastatud lärmakaid kohti. Ma armastan ühesõnaga seda kõike nii paljudel erinevatel põhjustel ja tasanditel,” õhkab ta.

Miley tunnistab muuseas üsnagi tagasihoidlikult, et peab end väikestviisi meie muusikatööstuse osaks ja seda just tänu sõpradele Tanel Padarile, Jei Virunurmele, James Wertzile, Laur Joametsale, Raul Ukaredale, Reigo Ahvenale ja paljudele teistele profimuusikutele, kes on teda avasüli tervitanud ja endaga lavale kaasa võtnud (Michael Miley on esinenud näiteks nii Augustibluusil kui mitmel korral Von Krahlis, Clazzis, ETV saates “Jüri Üdi Klubi”, käinud Mikk Tammepõllu, James Wertzi, Slavka Kobrini ja Laur Joametsaga Venemaa tuuril ning osalenud legendaarse Noortebändide konkursi žüriis toim.) Seetõttu ongi Miley’l kahju, et ta ei saa pärast kolmapäevast kontserti siia pikemaks peatuma jääda. “Sellest hoolimata, et järgmisel päeval on tänupühad ja me olime plaaninud maale minna ja seda seal perekeskselt tähistada, peame hoopis Poola sõitma. Läbi Läti ja Leedu… ja need teed on teavasti väga s***d. Vaene autojuht ja vaene meie. Aga vähemalt saan enne siinset kontserti oma voodis magada!”

Kontsert toimub kolmapäeval, 26.novembril, Rock Cafés!

Michael Miley Eesti Televisioonis:

Värske hitt uuelt albumilt: