"Kuna ma väga palju ei teadnud ajakirjandusest ja sellest, kuidas üks ajaleht sünnib, siis oli huvitav kogemus midagi teistsugust näha," rääkis Birgit Noorte häälele, miks ta otsustas oma töövarjupäeva veeta ajakirjanikuna. 

Birgiti päev algas kell pool kümme hommikul. "Kohe, kui jõudsin Päevalehe ja Delfi toimetusse läksin koosolekule. Kui esimene nõupidamine lõppes, algas järgmine. Kella kaheteistkümnest läksin Delfi uudistetoimetajaga Tallinna Linnavalitsusse pressikonveretsile. Oli huvitav näha oma silmaga ministerid ning seda, kuidas üks pressikoverents välja näeb. Alguses nad rääkisid ise ning pärast said ajakirjanikud neid järjekorras intervjueerida."

 Kiire töö käib ka toimetuses kohapeal. "Sain ülesandeks lugeda vanasid Päevalehe artikleid uute trammide kohta. Pärast seda pidin kirjutama üles küsimused, mis mul nendega seoses tekkisid. Loodetavasti saab need edasi saata," kirjeldas ülesannet Birgit, kelle arvamus ajakirjaniku tööst muutus ühe tööpäevaga kardinaalselt. "Enne tänast arvasin, et kõik töötavad rahulikult eraldi ruumides, kuid kogu töö käib üksteise otsas ja sagides. Samuti ei arvanud ma, et nii palju koosolekuid on," nentis naeratades ta. 

"Leian, et ajakirjaniku töö plusspooleks on usaldus, mis inimestevahel ära teenitakse. Tänu sellele saadakse uusi ja häid lugusid. Miinus on kindlasti see, et see töö on väga stressirohke. Hea loo nimel peab palju vaeva nägema," sõnas Birgit, kes tunnistas, et talle pigem ajakirjaniku töö ei sobi. "Palju on kontoris arvuti taga istumist," naljatas ta. 

Hea lugeja, anna teada, kelle varjuks käisid Sina töövarjupäeval?

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid