Lugeja "Reisijuhi" arvates ajavad sõltlased eestkõnelejat: "Vajalik artikkel tähelepanu pööramiseks. Sõltuvushaiged vajavad eestkõnelejat. Vähemalt sama aktiivset nagu Varro Vooglaid. Kuid seda inimest ei teki, sest Eesti ühiskond on liiga õel, et leiduks keegi, kellel oleks piisavalt mune, et üle olla moraalitsevatest tädidest, moraalitsevatest poliitikutest, moraalitsevast avalikust arvamusest ning korrakaitseorganitest, kes lähtuvad ja tegelikult peavadki lähtuma sellest, mis karistusseadustik ette näeb.

Eesti ei ole valmis vabaks ja avatud aruteluks sõltuvusainete teemal. See on tabu teema, kus sotsiaalselt on aktsepteeritud ainul nulltolerantsi retoorika. Ilma jõulise ja nutika eestkõnelejata see avatud arutelu ei teki. Mingi pooleteramees ei mängi eestkõnelejana välja ja lintšitakse ära."

Lugeja "Maria" sõltlastele jällegi kaasa ei tunne. "Ei tunne kaasa joodikule, ei tunne kaasa narkomaanile. Suu ja süstla kaudu ISEendale tehtud kahju ei vääri kaastunnet," leiab ta.

"Kats" võtab häälekalt ajakirjaniku seisukoha: "Pooldan seda artiklit mõlema käega! Artiklis on kõik ilusti ära selgitatud ja ikka leidub inimesi, kes ei mõista, MILLEST on jutt. Tegemist on labase ükskõiksusega. Nii on ju mugav elada oma pisikeses roosas maailmas, mul ju kõik hästi. Väga väike osa rahvast oskab analüüsida ja jõuda asja tuumani. Minu lugupidamine teksti autorile. Mina olen nõus aitama ja omal moel aitan praegugi. Asi ei ole alati rahas, kulla inimesed, inimesed vajavad teadmist, et neist hoolitakse ja neid vajatakse."