Kanadas, USA-s ja Austraalias on läbimõeldud veganlus juba aastaid riiklikult tunnustatud toitumisviis. Kui soostusin andma TV3-le intervjuu veganlusest ja Eesti Vegan Seltsist, olles ühekuuse lapse vastne ema, olin muidugi valmis, et teemast tekitatakse konflikt või et seda kajastatakse kuidagi problemaatilisena. Sellest ju meedia ometi elab — eriti kollane meedia. Siiski olen juba aastaid selle riski võtnud, rääkides julgelt ja avalikult veganlusest ehk taimetoitlusest. Just nimelt selleks, et näidata: kuigi Eestis peaksid veganid endiselt justkui kapis elama, on paljudes arenenud ja avatud ühiskondades tegemist laialdaselt aktsepteeritud ning arstide ja toitumisnõustajate poolt heaks kiidetud toitumisviisiga — lihtsalt ühega paljudest.

Maailma suurim, enam kui 70 000-liikmeline toitumisasjatundjaid koondav organisatsioon Ameerika Dietoloogia Assotsiatsioon (nüüdse nimega Academy of Nutrition and Dietetics) on juba aastaid tagasi kinnitanud, et asjatundlikult kavandatud taimetoitlus, sh veganlus ehk täistaimetoitlus on tervislik, varustab keha küllaldaselt vajalike toitainetega ning võib isegi kaasa aidata teatud haiguste ennetamisele ja ravile. Selle peavoolu kuuluva ning konservatiivsete seisukohtadega organisatsiooni sõnul on hästi planeeritud taimetoitlus sobilik inimestele kõigis eluetappides, sealhulgas raseduse ja imetamise ajal, imiku-, väikelapse- ja noorukieas ning sportlastele. Veelgi enam, taimetoitlus lapse- ja noorukieas võib nende toitumisteadlaste sõnul aidata kaasa kogu elu kestvate tervislike toitumisharjumuste väljakujunemisele ning pakkuda mõningaid olulisi eeliseid. ADA põhjalikku arvamust saab täispikkuses lugeda SIIT. Taimetoitlusele näitavad rohelist tuld ka USA, Kanada, Briti ja Austraalia riiklikud toitumissoovitused ning hinnatud Harvardi Rahvatervisekool on lausa seisukohal, et taimsel toidul baseeruv toitumisviis on kõige tervislikum.

Tervisliku taimetoitluse võimalikkust kinnitab ka praktika. Ärgem unustagem, et mitmel pool maailmas on aastatuhandete pikkune lihavaba toitumise traditsioon. Miljonid hindud ja budistid, rääkimata džainistidest ei söö liha, kolmandik India elanikkonnast on vegetaarlased või veganid. Elades 2008. aastal Stockholmis, jäi mulle mulje, et iga teine inimene on seal kas vegetaarlane või vegan. Ka mina suhtusin tollal sellesse toitumisviisi arusaamatusega, kuid rohkem uurides ja lugedes mõistsin, et tegemist ongi päriselt toimiva alternatiiviga, mis tagab kõik eluks vajaliku, kui toitud mitmekesiselt ja teadlikult.

Ma ei ole sugugi ainus veganema Eestis või liiatigi maailmas. Tean kümneid Eesti vanemaid, kes kasvatavad oma lapsi taimetoitlastena, hoolivad nende tervisest ja on toitumisküsimustes selgelt keskmisest teadlikumad. Veganid, kes oma lapsele rinnapiima või rinnapiimaasendajat ei anna või kes ei võta juurde B12-vitamiini, riskivad oma laste eludega, kuid mina ei tunne ühtegi sellist veganema. Need, keda mina tunnen, loevad välismaiseid raamatuid ja teadusuurimusi, arutlevad ja analüüsivad ning teevad kindlaks, et nende lastel ei jääks puudu ühestki toitainest. Kui paljude „tavatoitujate“ kohta saab seda öelda? Minul oli raseduse jooksul ka näiteks rauatase normis, kuigi tean kümneid samal ajal last oodanud liha söövaid naisi, kellele määrati madala hemoglobiini raviks raua-toidulisand.

Jääb mulje, et meie ühiskonna jaoks on šokeeriv juba pelgalt asjaolu, et vegan peab toituma teadlikult. Ometigi võiksid seda teha kõik. Ei ole ju ka midagi eriliselt keerukat teadmises, et süüa tuleb mitmekesiselt, mitte ainult päevast päeva kartulit ja jahukastet, või et veganid peavad võtma lisaks B12-vitamiini, sest seda taimedes ei leidu. Paraku otsustas TV3 reporter klipist välja jätta koha, kus selle vitamiini olulisust rõhutan ning intervjueeritud arst ja toitumisnõustaja näisid tõmbavat võrdusmärgi taimetoitluse ja B12 puudujäägi vahele. Huvitaval kombel juhtun tõesti teadma paari inimest, kel on esinenud B12-puudus, kuid — ootamatult on tegemist täiesti tavapäraselt liha söövate inimestega. Samas tean paljusid veganeid, kes söövad B12-ga rikastatud toiduaineid ja B12 toidulisandeid ja kel on vitamiinitase normis ning enesetunne hea. See polegi kuigi imekspandav, teades, et kuigi lisandis sisalduv B12 on valminud täpselt samamoodi bakterite elutegevuse käigus nagu looduseski, imendub see paremini kui lihast saadav B12. Täpselt nagu jodeeritud sool või fluoriga hambapasta, on B12-ga rikastatud toiduained või toidulisandid niisiis lihtsalt arukas viis oma tervist hoida.

TV3-s rääkinud arst pidas veganlust liiga aeganõudvaks toitumisviisiks. See on pooleldi tõsi eelkõige seetõttu, et Eesti ühiskond ei ole just aldis taimetoitlust aktsepteerima ning arstid ei taha märgata teadustöid, mis läbimõeldud taimetoidu tervislikkust kinnitavad ega oska oma patsiente selles küsimuses harida. Toitumisekspertide konsensuse ja miljonite inimeste enda peal katsetatud praktika järjekindel eiramine jätab mulje, et enamik Eesti toitumisteadlasi ja arste on patsientide abistamise, mõistmise ja avatud meele kasutamise asemel paraku klammerdunud kivinenud arusaamadesse, mis lähtuvad ühiskonnas juurdunud toitumisharjumustest. Taimetoitlusest huvitatud inimesed peavad aga omal käel infot otsides ise terad sõkaldest eraldama, selle asemel, et neid juhitaks usaldusväärsetest allikatest pärinevate kontrollitud andmete juurde.

On viimane aeg, et lõpeks veganlusest kallutatud kuvandi loomine meedias ning Eesti inimesed eesotsas arstide ja toitumisasjatundjatega märkaksid, et paljudes riikides on läbimõeldud veganlus ammu üks tunnustatud toitumisviisidest, milles pole midagi erakordset. Jutt pole sellest, et kõik peaksid veganiteks hakkama või et veganlus oleks tervise pant, ei — tervislikult saab elada ka piima- ja lihatooteid süües. Siiski on läbimõeldud veganlus toimiv, täisväärtuslik ja mis kõige tähtsam — tänapäeva meeletus dieetide virvarris üks aktsepteerimist ootav adekvaatne toitumisviis.