20-aastase naise paaniline hirm: kardan, et jään üksikuks inimeseks

Mure: Tere, ma olen märganud, et ma kardan paaniliselt üksi jääda. Mitte selles mõttes, et kardan üksi koju jääda vms, aga pigem seda, et ma jään üksikuks inimeseks ega leiagi endale kedagi. Ja lisaks sellele on mul ka väga madal enesehinnang, kuna ma ei ole enda välimusega rahul. Kas see võibki olla põhjuseks miks ma ei ole endale kedagi leidnud? On ju ütlus, et keegi sind armastama hakkaks pead sa kõigepealt iseend armastama. Või oskate mulle anda soovitusi, mida paremini teha, et uute inimestega kergemini kohtuda ja suhelda? L., 20

Dr. Noormann: Üksindusehirm on eremofoobia (sõnadest eremiit - üksindusse tõmbunu ja foobia - hirm). Sellel võib olla nii pärilik kui kasvatuslik alge, näiteks mingi varasema üksijäetuse või hüljatusega hirmu tekitanud kogemus, lapsepõlve kiindumussuhte tagaigatsemine.

Kui pead kellegi leidmiseks paarisuhte olemasolu, siis see päris iseenesest ka ei tule. Seegi tuleb kasvatada suhtlemisringist, sõpruskonnast, sõprusest. Mida rohkem sa tavasuhtlemist väldid, seda enam üksinda jäämise hirm sind vaevama hakkab. Üks hea abinõu on selles, et vaata ringi, kas pole sinu lähikonnas samasugust üksiklast, kellest võib-olla sinagi oled kogu aeg mööda vaadanud. Leia endast hädisem, veelgi üksildasem, abi vajavam, häbelikum ja talle seltsi pakkudes aitad märkamatult ka ennast.

Loomulikult on sinu probleemi tõsiseks põhjuseks madal enesehinnang. Nagu sõnagi ütleb, sõltub see sinust enesest, kuigi lähedased saavad selle tõusule kaasa aidata.
Õpi ennast armastama sellisena, nagu oled. Ja ole uhke oma kordumatuses olla selline, nagu oled.

Välimus on oluline vaid minutmenidele - neile, kes otsustavad inimese üle vaid esimese minuti jooksul ja vaid välimuse järgi. Tähelepanelikum inimene näeb ja hindab teises ka miimikat - näoilmet, meeleolu väljendusi, emotsioone, miimika liikuvust. Pikemalt tuttavad otsustavad käitumise järgi ja päris sügavale vaatavad inimesed hindavad mõttelaadi ja arukust. Küllap oled kuulnud, et mõni inimene on karismaatiline - selline, kelle olemusel on seletamatu mõju, kellega kohe tahetakse suhelda. See on vastand sõnale glamuursus - välisele särale ja sisemisele tühjusele Kolm tähtsamat karismaatilisuse omadust on arukus (mitte niivõrd teadmiste rikkus, vaid just käitumise ja olemise arukus), huumorimeel ja võime jääda igas olukorras rahulikuks.

Omadusi, mis teevad inimese karismaatiliselt veetlevaks, on teisigi, kuid pelgalt välimuse ilu ja silmatorkavus nende hulka ei kuulu. Ilus välimus tühja sisemusega pigem tüütab nagu jõulupuu ehe pärast jõule.

Jälgi, et su miimika väljendaks alati mingit mõtet ja see mõte ei tohiks olla pessimistlik, alandlik, hirmunud. Kehahoiak ei tohi reeta madalat enesehinnangut. Vaata kõike enda ümber rahuliku ja mõista püüdva pilguga. Harjuta seda lausa peegli ees. Väldi käitumises eblakust, eputamist ja riietuses moeröögatusi. Glamuursele inimesele need suurt ohtu ei kujuta, karismaatilisele küll.