Kadri Simson rääkis avameelselt oma lastetust abielust: see on raske teema
Tipp-poliitik Kadri Simson andis täna "Avameelselt" saates väga isikliku intervjuu, rääkides keerulistest valikutest töö ja pere vahel.
"On olnud aegu, kus ma olen ainult töötanud ja õhtul koju tulles kohe magama kukkunud ja siis hommikul jälle välja läinud," meenutas ta oma karjääri kõige töisemaid aegu. Oma eluviisi ohtlikkusest sai ta aru alles siis, kui sellele hakati tähelepanu juhtima. "See teadmine jõudis minuni läbi lähedaste inimeste, kes muretsesid, mida ma endaga teen. Nähes, et minu käitumine tekitab juba probleeme teistele inimestele, taipasin, et jah, ma jaksan, aga see pole enam mõistlik."
Kõige tundlikum teema oma 37-aastase Simsoni jaoks tõik, et hoolimata armastavast abikaasast pole tal õnnestunud emaks saada.
"Ei ole nii, et ma ei saa, sest ma ei taha. Lihtsalt nii on läinud. Ma olen mõelnud, et ju siis on saatusel mulle teised ülesanded. Kui ei kasvata oma lapsi, siis äkki saad nii teha, et rohkematel läheks elu Eestis hästi," sõnas ta mõtlikult. "See pole minu valik. See on raske teema ja ütleme nii, et ma pole teinud midagi selle jaoks, et mul lapsi ei oleks. Ilma lasteta abielu on kurb," lisas ta.
"Täna on minu jaoks töö number üks. Minu erialal on võimalik teha kas väga palju tööd või üldse mitte selles valdkonnas töötada."
"Lõppkokkuvõttes peab keegi olema see, kes näitab, et ei ole võimalik ainult läbi laste end teostada, vaid ka läbi erialase töö. Paljusid sõpru rõõmustab, et nende lastel läheb hästi. Mina seda ei tee, minu eduelamus tuleb sellest, kui mul läheb tööl mõni ettepanek korda. Ma olen olukorras, kus inimesed arvavad, et olen loobunud eraelust, aga ma pole loobunud. Ma ei kavatse elada vaid tööle.
Kadri tunnistab, et isiklikus elus on tal kahtlemata rasked ajad "Jaa, kindlasti on keerulised ajad, aga see tunne, et ma tema (abikaasa Priit Simsoni - toim.) peale loota saan, on täiesti selgelt olemas. Olen endiselt abielus ja tahan olla kindlasti mõnekümne aasta pärast olla seisus, kus olen teinud kõik, mis minust sõltus. Ma panustan täna töösse nii palju, aga keegi ei kannata mu panuse pärast. Mul pole kodus ootamas näljast perekonda," leiab ta, lisades, et teda ümbritsevad teisedki inimesed, kes töötavad palju ning ka abikaasa suudab leida endale huvitavat tegevust. "Ega kõik naised pole ühesugused ja kõik mehed ei oota sama. Noorema generatsiooni mehed on palju rohkem valmis ise panustama," ei tunne ta, et koduaskeldusedki liigselt tema õlul oleks.
"Kui on rasked ajad, siis nähakse mind kogus tühjakspigistatuna, aga alati ei ole nii raske. Mul jätkub energiat, et ka teisi asju teha. Niisama istuda köögis ja jutustada pikki tunde eri teemadel."
Küsimusele, kas ta ka kodus nii võimukas on, kui ta ametialaselt paistab, vastas Kadri väikese pausi järel muigega: "Ega ma absoluutselt väikeseks sõbralikuks murumunaks ei muutu - ma olen ikka mina! Aga kodus ei ole vaja vaielda. Kes siis ikka vaidleb, mida õhtuks sööme."
"Ma pean ütlema, et lisaks nutmisele ja naermisele annan kiiresti andeks ega pea pikka viha," iseloomustas ta ennast.
Oma abikaasat hindab ta üle kõig - lausa nii väga, et järgmisi sõnu lausudes helgivad tal silmas pisarad: "Ta on mu parim sõber."
"Abiellumisega ei muutunud midagi peale nime. Me teadsime, kellega abiellume, tundsime teineteist põhjalikult. See, mis oli toona, on endiselt alles, lihtsalt midagi oleks ju võinud juurde tulla," vihjab ta pere järelkasvu puudumisele.
Elu on teda õpetanud olema tundlikum ja oma emotsioone ka teistega jagama. "Ma pikalt arvasin, et nõrkushetkedega tuleb ise toime tulla, aga enam ma nii ei arva. Jagatud mure on pool muret. Inimesed on hämmastavalt abivalmid, kui vaid paluda. Ma ei häbene seda, ma arvan, et palju ohtlikum on tundeid endasse matta. On oluline teada, et on inimesi, kes on sinu poolt, mis iganes juhtuks."
Oma suurimaks unistuseks nimetas ta südamerahu. "See on ilmselt soov, et mu süda oleks rahul, et ma tunneks, et ma teen õigeid valikuid."
