Ta jätkab: “Mulle ei meeldi inimesed, kes pidevalt kurdavad, et oi-oi-oi, töö ja elu on nii kehvad ja ise olen paks, ja nutavad end õhtuti magama. Vahetagu siis tööd või võtku midagi ette – kõik on enda kätes ja teised ei saagi palju aidata, kui sa ise ei viitsi. Ega ideaal ole ju lihtsalt kõhn inimene. Kunagi tegi mu isa mulle igaveseks selgeks – ole milline oled, peamine, et end armastad!

Minu meelest näebki mõni inimene suurema ja pehmemana parem välja kui peenikesena, samuti näevad tegelikult paljud inimesed vanemana paremad välja kui noorena. See on kena, kui inimese näost peegeldub elukogemus ja seesmine rahu. Just see rahulolu iseendaga köidab ja on alati atraktiivne. Ma ei mõtle seejuures mõttetult ülbet endaga rahulolevat laiamist, vaid seesmist rahulolu, rahulikku eneseväärtustamist.”

Pikemalt loe ajakirjast Naised!

Veel ajakirjas:

•Anna Levandi segadus kadunud uiskudega
•Nopri talu peremehe Tiit Niilo keerulised ajad