Lembit Ulfsak paljastas oma lemmikhetke LAs, mis pole kaugeltki "Mandariinidega" seotud: tundide kaupa vahtisin neid!
Oma lemmikhetkeks nimetab Lembit Ulfsak midagi, mis pole kaugeltki "Mandariinidega" seotud. "Kõige rohkem on mulle meeldinud koolibrid meie eelmise maja aias. Tundide kaupa vahtisin neid. Ma polnud neid kunagi varem näinud," ütles näitleja.
Kõige negatiivsema emotsiooni pakkus esimene lend Ameerikasse: "See esimene lendamine läbi Chicago polnud meelakkumine, nüüd tulime otse ja see oli hoopiski teisest puust. Pilet oli suurem ja ilusamini kujundatud, see tõi kaasa mugavused, mis oli ainuvõimalik, et siia normaalses tujus jõuda. Aga see lendamine pole kerge," tunnistas Ulfsak.
Meenutades teist Los Angelese meeldejäävat hetke, toob Ulfsak välja korra, kui nende film linastus Ameerika Režissööride majas. "Enamus vaatajaid olid näitlejad, kindlasti ei olnud nad esimese järgu näitlejad, kuid ikkagi. Kui film ära lõppes, tulid inimesed meie juurde ja tahtsid "aitäh" öelda. Üks hetk vaatasin, järjekord aina suurenes ja suurenes. See oli liigutav, sest nad on kolleegid ning neis oli kuidagi tunda seda ehedat emotsiooni," meenutas Ulfsak.
Kuigi Oscaritega seoses tuleb joosta ürituselt-üritusele, ei ole näitleja ära unustanud oma koduseid ülesandeid. Ta õpib agaralt näidendiks teksti.
Küsimusele, kas Oscari nominatsioon tema karjääri kõrghetk, ta jaatavalt ei vasta. "Mina ei nomineerinud, seda tegid teised. Kui nad nii arvasid, siis ma ei hakka seda otsust kritiseerima. Ma mängin seda mängu kaasa. Ma pole midagi teinud, et siin olla ja kaasa rääkida," vastab ta. Ulfsaki sõnul ei teadnud ta, mis Oscarid täpsemalt on. "Te olete kinoinimesed, aga ma ei teadnud, mis see on. Nüüd ma siis näen seda," tunnistas ta.
