Kutsekooli lõpetanu võib pürgida kõrgelt tasustatud stilistiks, müügijuhiks või meistertisleriks
Igal aastal lõpetab kutseõppe rohkem kui 7000 õpilast. Värskelt kutsediplomi saanute seas on särasilmseid noori alates juuksuritest ja mööblitisleritest kuni ehitusviimistlejate ja IT-spetsialistideni. Küsisime erinevatelt Eesti tööandjatelt, millised on kutseõppurite võimalused saada praktikale firmadesse, kus praktikakohast kasvab välja töökoht ning missugused on kutsekooli lõpetanute väljavaated ja palk tööturul.
Infovõrkude projekteerimise, paigaldamise ja hooldusega ning hoonete automatiseerimisega tegeleva ettevõtte AS Võrguvara Nutimaja lahenduste juhi Reijo Sirila sõnul räägib kutsehariduse kasuks täna paranenud õpikeskkond, koolist saadav varajane praktiline kogemus ja kutsemeistrivõistlused, mis soosivad tõeliste talentide esilekerkimist. “Näiteks Võrguvara viimati tööle võetud spetsialistid on Noore Meistri kutsevõistlustel saavutanud esikohti ning osalenud välismaistel kutsevõistlustel nagu WorldSkills,” toob Sirila näite, kuidas tööandjad kutseõppurite seast võimekaimad välja valivad.
AS Võrguvaras töötab täna 11 IT-ga seotud spetsialisti, kellest enamikul on erialane kutse- või kõrgharidus. Kui ettevõttel on tarvis uusi töökäsi, vaadatakse esimesena praktikantide poole. “Võtame praktikantide värbamist väga tõsiselt, sest enamik viimati palgatud spetsialistidest on välja kasvanud praktikantidest,” selgitab Sirila ettevõtte töötajate palkamise põhimõtteid.
Praktikandist töötajaks
Et praktikandi sobivuse korral loodab ettevõte temast endale tubli töötaja kasvatada, kinnitab ka Tallinna ilusalongi Intersalon stilist Kaja Seppel. “Intersalon on praktikabaasiks mitmele Eestis juuksuri eriala õpetavale kutsekoolile. Praktika jooksul õpib ja töötab praktikant salongi juhendaja käe all ja kui praktikant meile sobib, teeme talle ettepaneku pärast kooli lõpetamist meie juures tööle asuda,” jutustab Seppel, kes soovitab juba enne kooli lõppu otsida endale sobiv salong, kus noor juuksur töötada sooviks ja kus oleks talle pakkuda ka juhendajat.
“Eelistame tööle võtta just kutsekooli lõpetanud noori, sest nad on koolis omandanud vajalikud alusoskused, kuid ei ole veel välja kujundanud oma joont või stiili,” loetleb Seppel kutsekooli lõpetajate eeliseid juuksurite tööturul, kus paljud salongid soovivad oma ridadesse võtta ja enda käe järgi noori meistreid välja koolitada. “Meil töötavad meistrid järgivad ühtset salongisisest koolitussüsteemi ja filosoofiat, nii et algajal juuksuril on kergem omaks võtta meie töötamis- ja mõtteviis.”
Tisleritel tööpuudust pole
“Kutsekoolist kutsetunnistusega tulnu, omades küll esmataseme kvalifikatsiooni, tunneb ja teab mööblitootmise tehnoloogiaid ning seadmeid. Talle ei ole vaja õpetada algtõdesid ja ettevõtte tehnika või tehnoloogia kasutamise omandamine on sedavõrd lihtsam,” kinnitab ka Eesti Mööblitootjate Liidu kutseandmise projektijuht Jüri Minjajev. Mööblitisleritel tema sõnul tööpuudust pole — Eestit katab umbes 60 protsendi ulatuses mets ning puidutoodangu valmistamisel on lihtsam rakendada väljaõppinud tislereid, sest koolitamata töötaja nõuab juhendajat ja tööprotsessi ümberkorraldamist ning suurendab praagi või tööõnnetuse ohtu.
Nagu häid mööblitisleri töökäsi, läheb ka õppinud maalri- ja tapeetimistööde tegijaid alati tarvis, sest enamik inimesi ei oska ise viimistlustöid teha. “Õpetatud ehitusviimistlejat, tapeetijat või maalrit on väga raske leida. Tapeetimise ruutmeeter maksab 5-10 eurot — see näitab juba, kui kallis see töö on. Palk võib kindlasti ulatuda üle 1000 euro kuus,” peab Henkel Balti OÜ esindajana Ahto Laur ka ehitusviimistluse eriala lõpetanute väljavaateid tööturul heaks. “Viimistluseriala on üks raskemaid, kuid vajalikemaid erialasid ehituses. Soovitan noortel kätt harjutada, siis on tööga võimalik oma tulevik kindlustada,” kõlab tema soovitus.
Palk sõltub motivatsioonist areneda
Tööandjad on ühel nõul, et tööturule sisenejate palk hakkab suuresti olenema sellest, kui arenemisvõimeline inimene on. “IT ja automaatika arenevad väga kiiresti — vähesed saavad öelda, et tegelesid aasta tagasi samade ülesannetega nagu praegu. Mida rohkem spetsialiseerunud ja sertifiseeritud spetsialist on, seda suuremate projektidega ta tegeleda saab. Kõigil on võimalus valida oma suund, millega ta tegeleb ja kuhu suunas ennast arendab,” rõhutab Reijo Sirila. AS Võrguvara pakub näiteks võimalust areneda IKT valdkonnas suuna- või tootejuhiks ning toote-eksperdiks ning saada palka 1500 euro ringis.
Ka Jüri Minjajev Eesti Mööblitootjate Liidust leiab, et iga kutse puhul tuleb õppida kogu elu. “Näiteks puidust saab valmistada nii kirvevart kui viiulit, mille eest Itaalias Gremona linnas makstakse kuni 40 000 eurot. Kes ja mida juurde õpib, tegema hakkab ja millise elatustasemeni jõuab, see sõltub juba inimesest endast,” on Minjajev veendunud. Kuigi mööblitööstuses jääb keskmine palk 800-900 euro vahele, teenivad 4. ja 5. astme kutsetasemega tislerid tema sõnul sellest tublisti rohkem.
Isegi ilusalongides kehtib täna sageli mitmeastmeline kvalifikatsioonisüsteem, millest oleneb ka töötasu.
Näiteks Intersalonis asub kooli lõpetanud algaja juuksur tööle noor-juuksuri ametikohale, pärast seda on salongisisese eksami tulemusel võimalik tõusta juunior-meistriks ning sealt edasi meistriks või stilistiks. “Juuksuritel on võimalus oma palgataset tõsta nii klientuuri kasvatamise kui ka oma oskuste taseme tõstmisega,” lubab Kaja Seppel Intersalonist ka kõigile tublidele noortele juuksuritele häid edasipürgimisvõimalusi.
Tule ja tutvu kutsekoolide ning seal õpetatavate erialadega Noorel Meistril! Kutsehariduse suursündmus Noor Meister 2015 toimub 6.-7. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Mõõtu võtavad pea 350 kutseõppurit 25 erialal, avatud on töötoad ametite proovimiseks, õppimisvõimalusi tutvustavad 31 kutsekooli üle Eesti. Sissepääs on kõigile huvilistele tasuta! Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja liitu üritusega Facebookis.
