GAG-i õppejuht sisseastumiskatsetest: palju on ka neid, kes teevad valiku lihtsalt kooli maine ja tuntuse põhjal

Kuigi kooliõpilastel on sellel nädalal kevadvaheaeg, pingutavad mitmed üheksandikud selle nimel, et sügisel ihaldusväärsesse gümnaasiumisse sisse saada. Mitmetes Eestimaa koolides toimuvad sisseastumiskatsed kümnendatesse klassidesse.

Gustav Adolfi gümnaasiumiosa õppejuht Moonika Tooming ütles Delfile, et esmaspäeval toimunud nelja eliitkooli (GAG-i, 21. Kooli, Tallinna Inglise Kolledžisse ja Tallinna Reaalkooli) ühiskatsed olid pingutust nõudvad.

Õpilastelt saadavast tagasisidest jäi kõlama arvamus, et kõige raskemaks osutus enamikule füüsika ja seejärel matemaatika. Kuigi oli õpilasi, kes olid katseteks väga hästi valmistunud ja nende hinnangul olid testid jõukohased, tunnistas Tooming, et aastate lõikes ongi kõige probleemsemaks just füüsika test osutunud.

"Kahjuks oleme pidanud tõdema, et füüsika õpetamise tase on üleriigiliselt väga erinev ning valdavalt nõrk, mille põhjuseks on professionaalsete füüsikaõpetajate puudus koolides. Samuti on probleemne matemaatika tase, mis saab paljudele kandidaatidele saatuslikuks ning just selle tõttu ei kutsuta õpilasi ka vestlusele," ütles Tooming, kelle sõnul aastate lõikes muid suuremaid muutuseid näha ei ole.

Kuigi on õpilasi, kes on väga teadlikud, milline kool ja õppesuund on neile parim valik, siis leidub ka neid, kes teevad oma otsuse n-ö valedel põhjustel. "Palju on ka neid, kes teevad valiku lihtsalt kooli maine ja tuntuse põhjal ja/või tuttavate-sõprade soovitusel, kuid pole tegelikult eelnevalt väga süvevenud, kuhu kooli nad vestlusele tulevad ning mida üks või teine õppesuund täpsemalt endast kujutab," ütleb Tooming.

Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja Martin Saar, kes on lisaks keemia õpetaja nii reaalkoolis kui GAG-is, ütles hiljuti "Vikerhommikule", et õpilaste jaoks on tekstilugemine väga keeruline ning tihti ei mõtestata tööülesannet lahti.

Tooming usub, et põhjuseks on õpilaste funktsionaalse lugemisoskuse pidev halvenenemine, mis on just noorema põlvkonna seas aina suuremaks probleemiks. "Õpilaste tähelepanu- ja keskendumisvõime on nõrgenenud, mis võib olla tingitud ka infoühiskonna kiirest ja laiast arengust. Funktsionaalset lugemisoskust peavad õpetama kõik õpetajad lõimituna oma ainest lähtuvalt alates 1. klassist," pakub Tooming lahenduse välja.

"Ideaalseteks kandidaatideks gümnaasiumisse on kõrgelt motiveeritud, sihikindlad, positiivse ellusuhtumise ja laia silmaringiga, ühiskondlikult aktiivsed, tervislike eluviiside ja hea käitumisega õpilased," loetleb Tooming, mida kandidaatidelt oodatakse.

Loe ka: “Inimesega, kes pole matemaatikat õppinud, pole midagi teha – ta aju lihtsalt ei tööta!”