Hollandi projekt „We are changing ... Our neighbourhood“, kuhu olid kaasatud ka Belgia
, keskendus sellele, et noored ühineksid ja leiaksid viise oma ümbruskonna ja omavaheliste suhete parandamiseks. Projekti käigus ehitati näiteks jalgpalliväljak ja tegeleti noorte ja politsei vaheliste suhete parandamisega. Pikas perspektiivis soovitakse projektiga vähendada noorte diskrimineerimist.

Sloveenia noored viisid projekti raames läbi üle –Euroopalise noortele suunatud alkoholipoliitika konverentsi „European Alcohol Policy Youth Conference“, kus anti noortele oskused alkoholitarvitamise ennetamiseks, kahjude vähendamiseks ning lobimiseks.

Austria projekt „Local democracy in a changing world“ oli suunatud noorsootöötajatele ning neile õpetati oskusi ja innovaatilisi meetodeid, kuidas kaasata noori demokraatiasse ja ühiskondlikesse otsustusprotsessidesse.

„Projektide tase on üsna kõrge“, kommenteeris tulemusi Eesti esindaja Nele Graverson, kelle eestveetud projekt keskendus noorte ettevõtlikkuse suurendamisele, mida žürii tõi samuti tunnustas kui head noorteprojekti näidet.
„Meile on suur au oma projektiga siin Eestit esindada ning nende väljavalitud 35 seas täna olla. See on juba väga suur saavutus, rääkimata siis žürii tunnustusest“, ei olnud Graverson põrmugi pettunud, et Eesti projekti Euroopa kõige-kõigemate hulka ei valitud.

„Vaatasime ka teisi projekte ning noorte ettevõtlikkus on Euroopas äärmiselt aktuaalne teema. Loodame siit leida endale mõttekaaslasi ja tulevasi koostööpartnereid. Üldiselt on, mida teistelt õppida“, lisas Karolin Küngas, Eesti projektis osalenud Jõgevamaa keskkooli õpilane, kellele reis Brüsselisse oli elu esimene. „Emotsioon on täiesti laes, see on lihtsalt uskumatu, et meid niimoodi tunnustati!“, oli Küngas auhinnatseremoonial osalemisest elevil.

Ettevõtlikud eestlannad on kavandamas juba järgmist projekti, kuhu plaanitakse noorte ettevõtlikkuse suurendamiseks kaasata lisaks tööandjatele ja poliitikutele ka töötukassa ja Rajaleidja keskused, et pakkuda noortele reaalseid praktikavõimalusi ja vabatahtlikku tööd reaalse kogemuse saamiseks enne tööturule asumist.

Heal meelel näevad neiud end ka järgmisel aastal Brüsselis Eestit esindamas. „See ei ole eesmärk omaette, aga miks ka mitte“, ütles Küngas.