Tartu hõbekõri Annabel Guitar: soul on minu tassike teed!

Annabel on tänavustest superstaaridest eriline selle poolest, et temale kuulub pesamuna tiitel. Neiu on kõigest 17-aastane ja õpib Tartu Miina Härma Gümnaasiumi 10.klassis. Kui algselt oli jutt, et Annabelil tuleb see suvi koolipingis järeltöid tehes veeta, siis nii see siiski ei läinud ja hõbekõri on oma asjadega joone peal.

Hakkaja tüdruk
Juba väiksest peale on Annabel olnud pigem tegutseja kui passimajääja. Näiteks on ta tegelenud iluvõimlemise, mäesuusatamise, tennisega ja tantsimisega. Sportlik tüdruk! Annabeli enda sõnul ongi sport nende peres alati tähtsal kohal olnud. Põnev on ka see, et ta kogub välismaa raha. Lausa mündiraamat on olemas!
Laulmise juurde jõudis ta aga hiljem: "Laulmine on tegelikult mul kogu aeg hinges olnud!" ütleb ta ja lisab, et takistuseks oli ainult õpetaja puudumine. Kui Annabeli ema innukalt talle teenäitajat otsis, põrkas ta puhtjuhuslikult kokku Maikeniga, kes ka staarisaates noori koolitab. Annabeli ema Signe võttis julguse kokku, läks ligi ja küsis, kas tema ehk teab kedagi, kes Annabelile laulmist võiks õpetada. Üks asi viis teiseni ning õige pea lauliski neiu Musaklubis. Seda siiamaani. On oluline mainida, et häälekooli on neiul vähem, kui teistel staarisaate finalistidel: "Eriliselt puudust tunnen sellest, et ei oska nii hästi solfedžot ja mingit pilli tahaks ka ju mängida osata," räägib ta ja lisab, et klaveril enda saatmisega tuleb toime, aga mitte sellisel tasemel, et teistele esineda julgeks.
Annabelil  oli  ka enne staarisaadet lavakogemus, näiteks osales ta 2012. aastal Karlova Superstaaris, kus tuli teisele kohale. Enne staarisaadet võistles ta Jõulutähe konkursil, kus osutus oma vanusegrupis võitjaks.

Annabel staarisaate eelvoorust: "Refräänis panin kohe kukke!"
Saatesse katsetama läks ta alguses kahtlusega: "Kõik utsitasid ja sisimas ma ju teadsin, et tahan minna, kellele ma siis ikka valetan?" meenutab Annabel. Katsetele läks ta üksinda, sest tal lihtsalt polnud südant lasta kellelgi enda järel oodata. Kohtunike ees laulis ta Michael Jacksoni lugu "Man in the Mirror". "Olgem ausad, ega mul seal väga hästi ei läinud, panin refräänis kohe kukke!" itsitab ta. Tanel Padari sõnad: "Algus oli hea, aga refrään oli ikka täiesti kohutav!" on Annabelil veel eredalt meeles. Kohtunike üksmeelel lasti ta ikkagi edasi teatrivooru ja nii juba edasi sellesse tuppa, kus istusid kümme otse stuudiovooru pääsejat. Seal teataski Rein Rannap neile, et kõigil tuleb koju minna...AGA... kõigil tuleb ka tagasi tulla.
Saatele tagasi vaadates on Annabelil hea meel, et sai teha enda jaoks ühe sellise numbri, millega ta tõsiselt rahul on. Selleks oli Michael Jacksoni "The Way You Make Me Feel". Neiu ise ka ütleb, et Jacksonilt leiab ta alati midagi, mida laulda. Selles samas saates, järjekorras siis teises finaalsaates, oli ta täiesti oma elemendis: nahktagi, ketsid ja teksad!

Väärikas lahkumine
Järgmises saates tuli tal kahjuks asjad kokku pakkida ja koju minna. "Olen ise ka aru saanud sellest, et kukkusin lauluvaliku pärast välja," räägib Annabel. Selles saates oli ta enda sõnul ka liimist lahti ja Salongiga kahe viimase seas seistes oli tema jaoks juba kindel, et ta lahkuma peab. "See saade ongi nii, et kunagi ei tea, mis juhtuda võib. Teadsin, et kui lähen, siis teen väärilise lahkumise ja laval töinama ei hakka ja sellega ma ka hakkama sain! Ma nautisin seda, mida ma tegin!" räägib ta ja lisab, et kõige raskem oli sealsest seltskonnast lahkuda ja et tema süda on veel ikka nendega seal. Muidugi ootas ta järgmist vooru, sest seal oleks ta saanud esitada Aretha Franklini lugu "Natural Woman". Soul ongi Annabeli tassike teed, üüratult võimsatest ülevoolavatest nootidest ta nii väga ei hooli, armastab hoopis kuulata lõputut improvisatsiooni ning ka ennast selles vallas treenida.

Rutiini ei armasta
Nüüd on Annabel oma vanas rutiinis tagasi ja ausalt öeldes see talle mokka mööda pole. "Igav on! Mulle ei istu rutiin, tegutseda on ju alati põnevam," ütleb ta. Sellegipoolest ei kavatse ta varju jääda ning plaanib end internetis erinevate coverite näol näitama hakata: "Tõukeplatvorm on olemas, ma ei jää niisama passima." Pull on see, et intervjuu vahepeal tuleb armas tütarlaps Annabelile ligi ja küsib: "Kas teie olete Annabel Guitar?" ja soovib staariga pilti teha. Kui küsin, kas selliseid olukordi juhtub tihti, ütleb ta, et Tallinnas tuntakse teda rohkem ära kui Tartus. "Minu jaoks on see megaarmas, kui keegi tuleb ja tahab minuga pilti teha. Ma olen ikka ju tavaline inimene, aga see näitab, et nad toetavad mind!"

Lähedaste sõbrannade hingeabi
Enda sõnul on Annabel hästi hooliv ja positiivne inimene ja kuigi tal on eneseusuga probleeme, usub ta alati teistesse. Ta nimetab end lausa oma lähedaste sõbrannade psühholoogiks. Pean omalt poolt lisama, et pool Annabeliga koosveedetud ajast me lihtsalt itsitasime.
Veidra asjana enda puhul toob ta välja selle, et kardab linde.. ja kõdi! Enne saatesse minekut manitsesid sõbrad, et Annabel kaamerate ees oma nina ei sügaks, sest seda pidavat ta hirmnaljakalt tegema. Õietolmu allergia, siis kratsibki nii, kuis jaksab!

Eesti plika
Uurides, mis plaanid Annabelil tulevikus seoses oma haridusteega on, ta täpselt ei tea. See on loomulik, sest kooli lõpetamiseni on ju veel aega maa ja ilm! Ise tunneb neiu huvi psühholoogia ja ka ajakirjanduse vastu. Muidugi ei jää muusikaga tegelemine pooleli, vaid selles vallas tegutseb ta kõigi eestimaalaste õnneks edasi. Ehk on plaanis isegi välismaal õppimine, aga juured on tal ikka sügavalt maa sees ja välismaal elamist ta ette ei kujuta: "Mu elu unistus oli minna Los Angelesse ja eelmisel suvel sai see teoks. Olin seal kuu aega ja kui tagasi tulin, siis vaatasin seda ilusat Eestimaa loodust ja nautisin seda. Olgugi, et tahan maailma näha ja reisida, tunnen, et minu koht on ikkagi siin!"