Eesti Arendusfondi IKT valdkonna juht Raul Ennus ütles eile tarbimiskeskkonna arengukonverentsil, et üle kolmandiku inimestest on nõus igal ajal ja igal pool jagama infot oma asukoha kohta. „Selliselt saab ettevõtja tarbija kohta rohkelt infot ning ka klientide ootused ettevõtjatele on suurenenud,“ ütles Ennus.

Tulevikus näeb Ennus tarbimiskeskkonnas rohkem inimesepõhist lähenemist, mis hakkab kujundama nende igapäeva tarbimistrende ja käitumismustreid. Näiteks ei ole kaugel aeg, mil külmik teab, millal seal sees olev piim hakkab halvaks minema. Tarbimise kasvu tõendab fakt, et me tarbimine täna 26 korda rohkem, kui 150 aastat tagasi ning ettevõtlust juhib mõte järjest suuremast tarbimisest.

Paneeldiskussioonis osales kolm koolinoort: Lee Marion Lepik Tallinna ühisgümnaasiumist, Hanna Maria Leemets Tallinna Pelgulinna gümnaasiumist ning Marek Siinvert Tallinna Lilleküla gümnaasiumist. Gümnasistid tõdesid, et paljud noored ei teadvusta millise jalajälje nende internetikasutus jätab ning kontrollimatult jäetud digiandmete kasutamine võõraste inimeste poolt tekitab kõhedust. Internetiohtudest võiks rohkem rääkida nii kodus kui koolis, et noored saaksid teadlikult valida milliseid andmeid jagada või mitte. Tallinna ülikooli haridustehnoloogia vanemteadur Mart Laanpere sõnul võiks koolides kasutada rohkem „muna õpetab kana“ õpimeetodit, sest tihti on noored õpetajatest tänapäevase tehnoloogia käsitlemisel õpetajatest osavamad, aga jäävad hätta laiema pildi nägemisega, mis puudutab internetiohte.

Noored leidsid, et massiivne reklaamimaht tekitab järjest suuremat tungi osta erinevaid asju, sest reklaamide eesmärk on kutsuda ostma ja mitte säästma. Seejuures on reklaamist hoiduda väga raske, sest tänapäeval tehakse koolitöid suures osas arvutis, kus reklaam on pidevalt jalus ning lisaks on reklaami täis ka telekanalid, bussipeatused, tänavad. Siiski võib väga hästi sihitud reklaam olla isegi kasulik läbimõeldud ostuotsuse tegemisel, sest see lihtsustab info leidmist.