Kuidas Eesti naiste jalgpallikoondislasest lennujuht sai?
Tallinna Kalevis spordiürituste korraldajana töötanud Pirjo oli oma töö ja elukorraldusega igati rahul. Lõpetanud Tartu Ülikoolis kehakultuuriteaduskonna ja tulles üdini sportlikust perekonnast, oli sport üks tema suuremaid kirgi ja armastus. Ametivahetusele poleks ta mõelnudki.
Ent ühel matkal muutus kõik … “Käisime Nipernaadi reisiklubiga Mount Blanc´i tipus (Euroopa kõrgeim mägi). Seal oli ka üks lennujuht, kes rääkis, et käimas on kampaania, kus värvatakse lennujuhte (Kandideeri sinagi lennujuhiks www.lennujuht.ee 14. juunini). Ütlesin veendunult, et ei-ei, see pole mulle! Teadsin, et ka õde, täditütar ja sõbranna kandideerisid lennujuhiks,“ meenutas Pirjo ja jätkas: „Tulime sellesama lennujuhiga tagasi linna ja ta uuris taas, kas olen kandideerinud. Ja siis otsustasingi, et proovin. Saatsin esmaspäeva õhtul paar tundi enne tähtaega oma CV ära ja läksin katsetele.“
Test oli mitmeosaline ja teooriaosale järgnesid n-ö praktilised katsed arvutis. Arvutis olnud testis tuli näiteks liiklust juhtida, valgusfoore ümber lülitada ja teha kõik selleks, et liiklus toimiks. Testiti võimet, et suudad mitut asja korraga teha ja mitte eksida.
Lõpptulemus oli see, et neljasest sõbrannade pundist, kes kandideerisid, sai lennujuhiks üksnes Pirjo.
„See test oli algusest peale nii lahe! Mulle nii meeldis, IQ testid ja ruumiline mõtlemine, kujundeid kokku panna... Tõesti, ma soovitan kõigil proovida! Midagi pole kaotada, üksnes võita!” õhkab ta.
Tõsi, selleks, et lennujuhiks saada tuli läbida korralik kadalipp. 210st kandideerinust pääses lõppvõõru 3 naist ja 7 meest. Kusjuures edasipääsenud olid kõik sootuks teistest valdkondadest — kes töötas oli varasemalt sõjaväes olnud, kes müügimehena ja kes sootuks suhtekorraldajana leiba teeninud. Teooriaõpingud algasid Prahas 2008. aastal ja 6 kuud hiljem tegigi Pirjo oma esimesed lennujuhi praktilised ülesanded Eesti Lennuliiklusteeninduse ASis.
Kuna lennujuhi graafik on paindlik - töötatakse 36 tundi nädalas ja seda vahetustega, siis jääb paljudel üle ka aega, et tegeleda hobidega. Näiteks Pirjo töötab hobi korras jalgpallitreenerina, praegu juhendab ta juba kolmandat aastat 2002. aastal sündinud tüdrukute rühma Viimsis. “Hästi vahva grupp, tahavad paremaks saada kogu aeg, pooled on täiesti jalgpallihullud, mängiksid kogu aeg, kui võimalik,” kirjeldas Pirjo oma treeningugruppi ja kutsus kõiki huvitatuid treeningule.
Jalgpall ongi Pirjo teine suur armastus lennujuhtimise kõrval. Omal ajal esindas Pirjo Eesti naiste jalgpallikoondist ja kuulus keskkaitsjana Tallinna Kalevi koosseisu.