Kalandustehnoloog Indrek Ambose lugu: armastatud hobist tulusa karjäärini

„Mulle on alati meeldinud paadiga merel käia, kala püüda ja vee peal sõpradega aega veeta, merel on väga mõnus ja rahustav olla. Sellest hoolimata ei osanud ma noorena arvatagi, et armastatud hobist võiks saada tulus karjäär,“ räägib TTÜ Eesti Mereakadeemia kalandustehnoloogia eriala vilistlane Indrek Ambos.

Kalandustehnoloogia eriala vilistlane Indrek Ambos räägib, et inimeste soov kala ja mereande süüa kasvab iga aastaga ning kala tarbimine on tõusnud maailmas rekordtasemele. Seetõttu peab ta Mereakadeemia kalanduse tehnoloogiate majandamise ja juhtimise eriala tulevikule mõeldes väga perspektiivikaks. „Paljud arvavad ekslikult, et tulin õppima kaluriks, aga asi on sellest kaugel," ütleb noormees. Indrek selgitab, et tegelikult pakub tema eriala väga põhjalikke teadmisi iga kalanduse valdkonna protsessi kohta. Õppekava on selline, et tulevased kalandustehnoloogia spetsialistid oleksid head eksperdid igas etapis ja et lõpetajad näeksid enda valdkonna suurt pilti.

Kolme aasta jooksul õpitaksegi tundma kogu protsessi, alates sellest, kuidas veekeskkond toimib, millised on kalapüügimehhanismid ja töötlemistehnoloogiad, kuidas toimub tootearendus ja kuidas on see kõik seotud logistika, turunduse, ettevõtluse ning kalanduspoliitikaga. Detailsed teadmised kõigist protsessidest on tähtsad, sest vastasel juhul ei saaks ma olla pädev ja tarku otsuseid tegev juht.

Kalatarbimine maailmas on aina kasvamas. Looduslike varude vähenemisel on aina suurem tähtsus kalakasvatuste toodangul. Allikas: World Fish Consumption (UN FAO, 2011)

Indrek räägib erinevatest kalanduse valdkonna spetsialiseerumise võimalustest: „Üks variant on liikuda tehnoloogia suunal ning vastutada kulinaarse poole eest, juhtida kvaliteediprotsessi ja kala töötlemist, uute toodete väljatöötamist erinevate turgude jaoks.“

Ent variante on teisigi. Enne töötlema hakkamist tuleb kala merest ka kätte saada. Oma lõbuks võib inimene õngega püüda, ent äritegevuseks on vaja ehitada spetsiaalsed mehhanismid.

Soovi korral saab spetsialiseeruda kalapüüniste ehituse, arenduse ja remontimise suunal. Seda eriti siis, kui oled huvitatud tehnikast ning soovid olla merel. Vastupidiselt levinud arvamusele ei tee kalatehnoloogid päevast päeva tootmistööd. Indrek räägib, et selle eriala lõpetajatel on kaks väga perspektiivikat väljavaadet. Üks võimalus on luua oma kalandusettevõte, mis annab võimaluse firma erinevate protsesside haldamiseks.

Kalandussektor on väga rahvusvaheline ja palju toodangut läheb ekspordiks. Seega on kalandus seotud nii ärijuhtimise kui müügiga. Indreku sõnul on turul ruumi ka kalaturismiga tegelevate ettevõtete loomiseks. Teine variant on siirduda kalanduspoliitika valdkonda, nii Eesti kui ka Euroopa Liidu tasandil, sest kõike eespool mainitud tööd mõjutavad kalandusstrateegiad, kaubandus- ja püügiseadused. See on väga hea võimalus midagi olulist ära teha ja eksperdina avalikus sektoris kaasa rääkida. Indrek Ambos rõhutab enda erialasest tulevikust rääkides võimaluste rohkust: „Tänapäeval on piirid valla ja võimalus teha mida iganes. Usun, et kõige kindlam viis on erinevaid asju oma nahal järele proovida ning noorena kõik võimalused lahti hoida. Mine tea, milline suund meeldima hakkab, võib-olla arendan ise midagi välja,“ sõnab Indrek.