Kolm kodumaist ürituskorraldajat üksmeelel: konkurents on aina suurem, külastaja üha nõudlikum!
Suve üheks suurimaks rõõmuks on kahtlemata lai valik erinevaid kontserte ja festivale. Ühe korraliku ürituse õnnestumiseks on vaja tublisi inimesi ehk korraldajaid. Kolmeks väga tubliks inimeseks eesti kontserdimaastikul on Marje Hansar, Aarne Valmis ja Gunnar Viese, kes Publikuga oma kogemusi jagavad.
Kui Marje Hansar jätkab ka sel suvel Õllesummeriga, siis Aarne Valmise poolt korraldatavateks üritusteks on näiteks Francis Goya, Alphaville, Suzi Quatro kontserdid ja kontserttuur „Vallatu Vestern“, kus lisaks Vallatutele Vestidele, teeb kaasa ka Karl-Erik Taukar oma bändiga. Gunnar Viese aitab kokku panna selle suve võimsamat festivali Weekend Festival Baltic.
Korraldama hakatakse kuni poolteist aastat ette
Selleks, et suurt festivali edukalt korralda, tuleb vahel alustada juba aasta varem. Marje Hansar ütleb, et eesti suurima vabaõhuürituse korraldamise kõrval rohkemateks üritusteks eriti aega ei jää: “Õllesummer on sel aastal 1.-4. juuli ja alates 5. juulist hakkame juba valmistuma järgmiseks aastaks. Et festival oleks iga aastaga parem, tuleb pidevalt analüüsida, mis töötas ja mis mitte ning sellega on kõige parem algust teha kohe pärast eelmise festivali lõppu, kui meie elamused on värsked. Tavaliselt alustame sügisel läbirääkimisi välisartistidega, lepinguteks vormistuvad need tavaliselt hiliskevadel." Seda kinnitab ka Aarne Valmis, kes mõnikord otsib suviseid artiste lausa poolteist aastat varem. Gunnar Viese töö Weekend Festival Baltic korraldustiimis algas aga selle aasta alguses.
Nõudlik publik
Viese jaoks, kes paljude menukate rokkontserdite korralduse taga seni olnud, on üldised nüansid ürituste korraldamise puhul alati samad. Ligikaudu 30 aastat üritusi korraldanud Valmis arvab jällegi, et aja jooksul on töö muutunud keerulisemaks: “Esiteks on rohkem bürokraatiat, teiseks kindlasti tihenenud konkurents."
Festivali peakorraldaja Hansar toob suure ja keerulise muutusena välja Õllesummerile välisartistide toomise: "See muutis kogu tehnilise ja logistilise poole, samuti eelarvelise majandamise, palju keerulisemaks." Õllesummer on 22 aasta jooksul üle elanud mitu majanduskriisi ning tänu sellele on kehvadel aastatel pandud palju raha festivali programmi ja seda oma kasumi arvelt.
Samuti on kodumaine festivalikülastaja muutunud aastast-aastasse nõudlikumaks. Õllesummeri publikul piisas 90ndatel vaid tümpsumuusikast, laval vilkuvatest tuledest ja taustamuusika järgi suud liigutavatest lauljatest, tänasel päeval on asi, aga palju detailsemaks muutunud – kõikvõimalikud Eesti artistid, majasuurused lavad ja suurte koosseisudega live-projektid, mille korraldamisega on seotud väga palju inimesi ja tehnikat. Kui ürituse toimumise ajal on vaja kaasata suurt meeskonda (vähemalt 25-35 inimest), siis aastaringselt tegeleb Õllesummeriga 5-6 inimest.
Aarne Valmise kontserte aitavad korraldada 2-3 inimest. Valmis nendib, et kontserdipublik on aastate jooksul muutunud diferentseeritumaks: "Igaüks otsib enda jaoks sobiva ürituse/artisti. Aastaid tagasi käidi n-ö lihtsalt väljas ja vaadati seda, mis koju toodi. Nüüd on asju palju ja igaüks peab rohkem nõu pidama oma eelistuste ja rahakotiga."
Etteost on popp
Hansar ütleb, et Õllesummeri piletite müügisuhe eelmüügi ja kohapealt ostmisel odava hinna tõttu muutunud pole. Viese teadmiste kohaselt sõltub kohapealt ostmise suhe välisürituse puhul ilmast ja piletihinnast – kallimad piletid ostetakse reeglina ette. "Ette ostetake 97-99% kõikidest piletitest. Kontserdi päeval võib müügiks minna 5-10%.10 aastat tagasi osteti viimasel hetkel rohkem. Aastatega on klient targemaks läinud, on olnud palju juhuseid, et kontserdid müüakse välja, mis inimeste alateadvuses paneb neid varakult piletit ära ostma."
Aarne on märganud ka tehnoloogia arengu rolli piletimüügis: "Inimesed lähevad iga päevaga mugavamaks. PDF piletite osatähtsus tõuseb iga aastaga. Kui varasematel aastatel võimaldas PDF pilet kiiremat sissepääsu, siis nüüd on olukord vastupidine. Järjekorrad on sebrapiletite kontrollimisel."
