Uuringust selgus, et kui naiste õpimotivatsioon uuritud perioodi jooksul pigem langes, siis meestel see jällegi tõusis. „Ka mujal kirjanduses tuuakse välja, et naiste õppimishimu võib olla alguses suurem ning nad lähevad õppima seda, mida soovivad, aga lõpuks võivad valitud erialas pettuda. Meestel seevastu sisemine motivatsioon nii kõrge pole, kui naistel, ent eriala õppima minnes ja õppides hakkab see neile meeldima,“ rääkis magistritöö autor Mari-Liis Mägi ERR Novaatoril.

Mägi leidis oma töös, et motivatsioon õpingute katkestamist ei ennusta, küll on aga oluline hinne, sest mida madalam hinne, seda tõenäolisemalt langevad nad ka välja. Suure kaaluga on ka majanduslikud ja sotsiaalsed põhjused.

„Üliõpilased on ses mõttes väga haavatavad, et neile on olulised kaasüliõpilased ehk tutvusringkond. See, et neid toetataks kaastudengite poolt. Et neil oleks vanemate toetus, finantsiliste võimaluste olemasolu ja kindlasti ka õpi- ning koolisüsteem, just õppejõudude suhtumine ja toetus,“ arutles Mägi.

Tänavustele sisseastujatele ning esmakursuslastele ütleb uuringu autor, et on täiesti normaalne end esimesel kursusel veidi ülekoormatult tunda, sest infot on palju ja on oht ülikooliellu ära kaduda. „Ela see üle ja ära anna alla. Kui saadki oma esimese C ning lootsid saada A, siis mine edasi ja ära löö sellepärast veel käega,“ julgustas Mägi.

Et edukalt hakkama saada, soovitab ta lõpetada enda teistega võrdlemise. „Oleme varasemalt uurinud ka nn tiigiefekti. See tähendab, et kui oled mõnes väikeses keskkonnas väga hea, siis suurde keskkonda minnes võid tunduda teistega võrreldes endale väga halb. Kui olid väikeses gümnaasiumis viieline, siis näiteks Tartu ülikoolis oled nüüd üks paljude seast. Ega sa sisuliselt seepärast halvem pole, aga sa tunned end võrreldes teistega natuke halvemini ja siin mängibki kaasa keskkonnamõju, kuna meie identiteet kujuneb võrdluses teistega,“ kirjeldas autor.

„Aga lõpetame oma võrdlemise teistega ära! Teadvustame seda ja ärme lase pead norgu. Sa oled ikka sama hea, nagu seal väikeses koolis, aga nüüd on ka teised su ümber. Ära lihtsalt võrdle end teistega nii palju! Ja see on igas eluvaldkonnas sama moodi, mitte ainult hariduses. Kui me hakkaks end ainult välise motivatsiooni alusel teistega võrdlema ja oma identiteeti sellest lähtuvalt kujundama, siis ei jääks meist lõpuks midagi järele,“ ütles Mari-Liis Mägi.

Loe täispikka intervjuud ERR Novaatorist.