PÄEVA KOMM: Hello! oli algusest peale põrumine
Avaldatud toimetamata kujul:
Miks ma ei loe enamikke Eesti kollaseid ja naisteajakirju? Alustame siis seltskonnaajakirjadest: Kroonika. Väga raske on vaadata enamikel piltidel seda hobusehammastega peatoimetajat. Lõpetasin ajakirja lugemise, kui Lensin lasi Timmeril endale tulevikku ennustada ja kaarte panna. Kas ühtegi teist kuulsat tola ei olnud, kes oleks sama asjaga nõus olnud? Miks on nii sageli piltidel peatoimetaja? Viimane piisk oli Evelin Ilvese mõnitamine: kas Eesti asotsioaal nr.1. Kuskilt läheb piir ja maaslamajat jalaga ei lööda. Kroonika toimetus mitte ei löö Evelini jalaga, vaid taob lahutatud naist kirvega. Kas need "ajakirjanikud" arvavad, et maailm ei ole ümmargune ja see ei tule neile tagasi? Kahju, et nad pole VIITSINUD kunagi kirjutada ühtegi lugu, kus uuriksid välja MIKS Evelin tol ööl pidutsema läks, miks tal oli ükskõik oma abikaasast ja miks ta end võõra käte vahel lohutas? Kuid näib, et Krista Lensini loomuses pole küsida: miks? See on tema jaoks liiga sügav küsimus. Teiseks ajakiri Naised, kus peaaegu igas numbris leelotab mingi sensitiiv. Lood on sageli igavad, pildid on kohutavad ja ajakirja paber on ei kannata kriitikat. Naisteleht on kõigile midagi, suudab hoida positiivset joont, kuid miks ma pean lugema seda, kui internet on täis inspireerivaid lugusid, mida on kirjutanud oma ala parimad, mitte alamakstud Eesti isehakanud ajakirjanikud? Naisteajakirjadest: Ajakiri Anne & Stiil pole samuti leidnud oma nišši. Mirtel Pohla esikaanepilt oli üks viimase aja õnnestumisi, kuid kahjuks ei tundu ta naine, kellel oleks midagi põhjapanevat öelda. Tiina Kruus on peatoimetajana igav ja värskeid ideid ajakirjas pole. Evelin Võigemast peatoimetajana võis ju kedagi erutada, kuid keda (peale toimetuse enda)??? MOOD hakkab erinevalt Anne & Stiilist silma halva kujundusega. Suhteliselt ühte väravasse on mõlema ajakirja stilistika - väga igav, ei midagi uut, mis üllataks. Pigem vaatan välismaiseid ajakirju. Jah, mõlemal ajakirjal on häid hetki, kui kas ma peaksin ajakirja ostma seepärast, et seal on üks hea moment? Ei. LP on küll nädalavahetuse lisa, kuid minu jaoks liiga morbiidne, ma ei suuda lugeda leskede heietusi ja seda, kuidas Jaak Joala leiti oma vereloigust. Isegi, kui ajakirjanik peab seda heaks saagiks, pole see nädalavahetuse lugemine. Sooviks helget meelelahutust. Samas LP ees müts maha, et nad "kütivad" inimesi, kes Kroonikale enam ammu intervjuusid ei anna. Kuid ikkagi - nädalavahetusel sooviks midagi ilusamat, kui lese soolased pisarad. Hello! oli algusest peale põrumine. Päris kindlasti sai saatuslikuks peatoimetaja, kes ei olnud varasema peatoimetaja kogemusega. Päris kindlasti on veider valimiste eel vaadata peatoimetaja vanemate kodu. Kuid milleks ikka neid etteheiteid teha? Mina ei parasta. Minu lemmik on Eesti Naine, kus on karismaatiline ja hingelt rikas peatoimetaja Aita Kivi. Tark naine, kes teab, kuidas laeva juhtida. Lugedes Eesti Naist ei tule ahastus peale, vaid hea tunne haarab - küps ja mõnus lugemine. Aitäh, Aita Kivi.
