Õlle serveerimine: liigne peenutsemine või iga õllesõbra väärt know-how?

Suvepäeval liigub mõte kujutluspildile külmast koheva vahumütsiga õllest, mis värskendaks nii keha kui ka hinge. Seda suurem on pettumus, kui pärast pikka ootamist serveeritakse sulle õlu, mis välimuselt meenutab pigem õuna- või viinamarjamahla, mis on liiga soe ja tagatipuks veel ka ilma mõnusa vahuta.

Ilmselt ei pea olema õllesommeljee, et mõista, et soe õlu on üsna ebameeldiv ning et hele õlu ja korralik paks vahumüts käivad kokku nagu…teate küll mis. Ka need õllesõbrad, kellel puudub igasugune huvi teadmaks, mis on IPA või kes ei meki enda Premiumit eesmärgiga tuvastada selle leivast alatooni, teavad, et õlle õige koht on korralikus õlleklaasis. Mahlaklaasi mõõtu anumast serveerituna tunduks õlu nende jaoks kindlasti üsna kummaline. Pole vahtu, pole mekki, pole fiilingut! Siit ka tõdemus — serveerimine loeb!

Õlle serveerimine ei tähenda vaid pudeli avamist ja selle kaaslasele ulatamist. Tõelise õllenaudingu kogemiseks tasub serveerimisel meeles pidada paari lihtsat, kuid väga olulist põhireeglit. 

Kõige tähtsam on õlle professionaalse serveerimise juures õige temperatuur. Kui serveerid õlut liiga külmana, ei tule selle õiged maitsenüansid esile. Kodustes tingimustes saad toasooja (ca 20-kraadise) heleda õlle jahutada õige temperatuurini, kui paned pudeli 2,5 tunniks külmikusse või 25 minutiks sügavkülma. Tumeda õlle 16 kraadini jahutamiseks piisab sellest, kui paned pudeli 20 minutiks külmikusse. Sügavkülma kasutamise variandi puhul ei tohi pudelit sinna liiga kauaks unustada, sest sel juhul võid leida eest purunenud pudeli.

Oluline on vastavalt õlle sordile valida ka õige klaas. Heledat õlut serveeritakse tavaliselt kõrgetest kitsastest klaasidest või õllekannudest. Kõrgesse klaasi valades moodustub õllele mõnus paks vahukiht ning samuti toob see kõige paremini esile heleda õlle värske aroomi. Ilmselt joob enamik meist õlut ikka selle maitse pärast, kuid värske õlle lõhn….kes julgeks öelda, et pole kunagi seda nautinud? Õllesommeljeed teavad öelda, et ka õlle lõhn või õigemini selle välja toomine on osa serveerimisrituaalist. Väiksemate õllekoguste puhul kasutatakse serveerimiseks ka õllepokaale, mis sobivad hästi just pidulikumale lauale.

Tumeda õlle eelistajad ilmselt teavad, et porter-tüüpi õllesid (nt A. Le Coq Porter) võiks serveerida laia alusega ülevalt kitsenevast klaasist. Jalaga tulbikujuline klaas ei lase õllel käevahel soojeneda ning samas ei lahtu õlu ka liigkiiresti ära. Tõelised õllegurmaanid saavad nõnda nautida ka tumeda õlle rikkalikku aroomi.

Kõigil õllesõpradel tasuks meeles pidada, et õlleklaas on mõeldud ainult õlle jaoks. Kui klaas ei ole korralikult pestud või selle pinnal on kas või õrn rasvakirme, ei tule õllele õiget vahumütsi.

Õllekool edasijõudnutele
Juhul kui kõik eelnevad õlleserveerimise põhitõed olid sulle juba tuttavad, siis nüüd läheb asi tõsiseks! Kui oskad järgnevad näpunäited meelde jätta ja seltskonnas viibides need ka õigel momendil välja käia, pälvid ilmselt nii mõnegi tunnustava peanoogutuse ja tõestad ennast kui tõeline õlleekspert.

Tagasi serveerimise juurde. Olenevalt õlle tüübist serveeritakse õlut 2–3 cm vahukihiga. Õige õllevaht aitab joogil püsida värskena ning hoida selle maitset. Vaht peaks olema tiheda konsistentsiga ning koosnema imeväikestest mullidest. Selle saavutamise eelduseks on loomulikult õige temperatuuriga õlu ja puhas klaas, kuid väga oluline on ka õlle kallamise nurk.

Serveerides alusta õlle kallamist rahulikult, hoides klaasi 45-kraadise nurga all. Vala õlut umbes kahe sentimeetri kõrguselt, suunates õllejoa klaasi sisekülje keskmisele osale. Kui pool klaasist on täitunud, keera see otseks ning jätka kallamist, kuni vahumütsike ulatub klaasi servani.
Nisuõlle serveerimine on tavapärasest natuke erinev. Nisuõlut tuleb kindlasti säilitada püstises asendis, et pärm vajuks pudeli põhja ning selle serveerimistemperatuur peaks olema 5–7 °C. Vala õlu klaasi aeglaselt mööda klaasi serva, hoides klaasi 45-kraadise nurga all. Jäta pudeli põhja umbes 1–2 cm pärmiga segunenud õlut. Keeruta pudelit kergelt käes, et õlu ja pärm seguneks, seejärel vala õllele peale 2–3 cm paksune vahukiht. Kui soovid enda sõpradele midagi erilist pakkuda, siis serveeri nende silme all klaas nisuõlut (nt A. Le Coq Weizenit). Seda tehes tõused sõprade silmis automaatselt õlleguru staatusesse.

Ka väljas einestades oska märgata, kuidas sulle jooki serveeritakse. Loomulikult on toitude kvaliteet ja hea maitse märk söögikoha üldisest tasemest, aga kui restoranis osatakse tähelepanu pöörata ka jookide, sh õllede õigele serveerimisele, siis suure tõenäosusega on tegemist väärt söögikohaga. Kaks lihtsat reeglit: õllepudel tuleb kliendi ette asetada nõnda, et selle silt jääks “näoga” inimese poole. Samuti ei tohiks serveerida õlut vale logoga või teise õllebrändi klaasist. Erinevad õlleklaasid on olemas kindla põhjusega ning õlletootjad on enda õllede klaasid välja töötanud ja disaininud nõnda, et need tooksid esile joogi parimad maitseomadused, kuid samas panustaksid ka õlle serveerimise visuaalsesse poolde. Nagu enne öeldud, siis õlle lohakas või hoolimatu serveerimine näitab tihti söögikoha keskpärast taset. Oska märgata erinevust!

Hea nipp! Väärt koha tunned ära Beer Star märgise järgi, mis tagab, et sulle serveeritakse õlut just nõnda, nagu peab!

• Tahaksid õlle ning selle serveerimise kohta rohkem teada saada? Vaata lisa SIIT.