Grete Paia läheb sügisel vahetusüliõpilasena Euroopa ühte parimasse äriülikooli Bocconis

Sügisel alustab Grete Paia oma vahetusaastat Bocconi ülikoolis Itaalias. Nagu EBS, on ka Bocconi eraülikool ja 2013. aasta Financial Timesi edetabeli põhjal kuulub Euroopa kümne parima ärikooli hulka. Küsisime Gretelt, millised on ta ootused seoses vahetussemestriga.

G.P: Eks ootusi ole palju ja mitmesuguseid, aga juba nn mugavustsoonist väljumine ja siirdumine hoopis teise keskkonda, teise kultuuriruumi, mis erineb paljuski kohalikust eestlaslikust tagasihoidlikkusest ning punktuaalsusest, on kindlasti omaette kogemus ja väljakutse.

Mõningal määral mulle spontaansus väga meeldib, seega Itaalia osas veidi seda ka ootan — kusjuures ma ei ole kunagi varem antud riiki sattunud ja just see muudab olukorra veel põnevamaks. Ootan huviga, mida Itaalial minu jaoks varuks on, olen väljakutsetele avatud ning usun, et sellest tuleb põnev seiklus väga huvitavate inimeste ning uute kogemustega.

Kohanemise pärast ma isegi niivõrd ei muretse, sest pean end üsna sotsiaalseks ja avatuks, just selles osas, et võtan inimesed üsna kiirelt omaks ning mul ei teki nö blokki võõrastega suhtlemise ees. Usun, et väikest rolli mängib kindlasti minu suguvõsas jooksev slaavi temperament, mis on ka minule edasi kandunud. Aeg-ajalt lööb see vähemal või rohkemal määral välja ning seetõttu võib Itaalias veedetud aeg päris lõbusaks kujuneda, kuigi eks Milano ole ikka märgatavalt läänelikuma tunnetusega kui Lõuna-Itaalia.

Kuna Bocconi näol on tegemist hinnatud ning tugeva ülikooliga, siis elementaarne ootus on otse loomulikult võimalus saada äärmiselt kompetentseid teadmisi huvipakkuvatest valdkondadest — hetkeseisuga keskendun Bocconis enim turundusvaldkonnale, ent kindlasti võtan osa ka mitmetest finantsialastest kursustest. Samas ei tahaks end õppimisega ka üle kurnata. Kõike ikka mõistlikkuse piires, et jääks aega ka reisimiseks. Sooviksin igal võimalikul hetkel mööda riiki ringi reisida. Praegused kindlad sihtkohad, mida avastada, on Verona, Torino, Veneetsia ja Rooma.

Lisaks olen üsna noorest peale olnud vaimustunud itaalia keelest ja selle kõlast, seega võtan osa Bocconis pakutavast itaalia keele kursusest. Tasapisi olen end juba keeleõppelainele viinud ning mõningaid baasteadmisi omandanud, loodetavasti räägin kunagi kaugemas tulevikus antud keelt ka filigraanselt. Ja kuna üldine õppetöö toimub ikkagi inglise keeles nagu ka EBSis, loodan oma inglise keele alaseid teadmisi ning oskusi tugevalt arendada.

Kindlasti ei jäta ma muusikat sinnapaika — üritan inspiratsiooni ammutada ja ideid uue materjali loomiseks leida — klassikaline itaalialik “power-ballaadi kultuur” peaks olema üsna minu “tass teed”. Kuna ma pole laulukirjutamisega lõpparvet teinud, vaid ikka tasapisi järjepidevalt uut materjali sahtlisse kirjutanud, siis vaheldus Itaalia näol võib anda veel palju uut hingamist, motivatsiooni ning inspiratsiooni juurde. Üks on igatahes kindel — klaveri võtan ma sinna kaasa.

Kui nüüd aga eriti lühidalt kõik eelnev kokku võtta, siis enim ootan ma põnevat ning silmaringi avardavat rahvusvahelist kogemust ja uusi (ärialaseid) kontakte, mis ka tulevikus võiksid kasuks tulla.