Tartus pannakse nädalavahetusel punki

Vahelduseks kõikvõimalikele indie-, folgi-, džässi-, peavoolualternatiivi-, retro-, alkoholi-, tänavatoidu-, tantra-, puntra- ja muudele festivalidele leiab sel reedel ja laupäeval Tartus Raadi mõisapargis aset traditsiooniline pungifestival Punk’n’Roll. Kahe päeva jooksul saab laval näha eesti pungi paremikku ing vürtsiks ka väliskülalisi.

Lisaks suure lava bändide nautimisele saavad väsimatud jätkata pidu spetsiaalselt Punk’n Rolli jaoks Raadile kolinud Krokodilliklubi korraldatud järelpeol, kus mõlemal päeval saab näha nii bände kui ka muud kütet.

Festivali esimest päeva alustab kell 17.30 Tartu punt Bollocks Boyfriends Brothers Band, mis viljeleb traditsioonilist, juuripidi 80ndate alguse Inglismaa ja Soome hardcore pungist välja kasvanud eesti agropunki.

Seejärel on laval tehniliselt nõudlikku džässi, math-rocki ning hardcore pungi segu esitav Eesti-Soome ühisbänd Hot Kommunist. Kevadest soomlasest kitarristiga trio alustaladeks on J.M.K.E. endised liikmed Lembit Krull bassil ning vokaalil ja Andres Aru trummidel. Nagu sellest veel vähe oleks, üllitas eos väärikas Hot Kommunist kevadtalvel ka võimalik, et parima tänavuse kodumaise rokiplaadi “21. sajandi kodu”, mille laulutekstid koosnevad peenelt salvavast ühiskonnakriitikast.

Õhtu kolmanda bändina esineb aga Astro Zombies, mis esitab ainult Glenn Danzigi aegse Misfitsi hitte. Seda tosinkond aastat tegutsenud ansamblit veavad Pedigree solist Bonne, Tallinn Daggersi liider Ardo Kivi, Shelton Sani juhtfiguur Valter Nõmm ning legendaarne prooviruumide pidaja Peeter Tumeroheline.

Neljandana võetakse üles käredamad toonid, sest järg jõuab värske Tallinna hardcore/powerviolence neliku Sociasylumini. Vaikselt ka lähivälismaal asjaomastes muusikaringkondades endale nime tegev bänd paistab silma oma lühikeste lugude ning jõulise esinemismaneeri poolest, mis kumab läbi ka nende mullu augustil Trash Can Dance’i alt ilmunud debüütkassetilt.

Seejärel on Kurjami kord. Menupaladega “Karske reede”, “Mees sa ei tea, kui kiiresti ma löön”, “Kuumalaine Stroomi rannas”, “Pohmkaga tööl” ja “Hitleri vaim” endale aastatega nime teinud ja truu järgijaskonna kasvatanud kolmik on oma tänavu täituva kahekümne tegevusaastaga jõudnud kahtlematult Eesti pungi pantenoni J.M.K.E., Vennaskonna ja Psychoterrori kõrvale.

Festivali jätkab külalisesineja vennasvabariigist Lätist, hardcore-punt Rusa, kellele järgneb esimese päeva viimane esineja ehk vana hea Vennaskond koosseisus Tõnu Trubetsky, Pille-Riin, Võlur, Jean-Pierre Prodhoun ja insener Garin.

Ametlikule osade järgneb järelpidu Punk’n’Rolli telklaagris, kus esinevad Kannabinõid ja Rown.

Punk’n’Rolli teine päev algab juba kell 14.30 ning seda alustavad kodumaise pungiskene värsked verelibled Cynicow ja Marula Express. Neist esimene peaks viljelema siinkandis vähelevinud cowpunki, teise sub-žanri kohta toimetusel andmed puuduvad. Igatahes lastakse kohe nende järel peale Soome nelik Tilanne Päälla, mille stiiliks on tempokas ja lärmakas segu hardcore pungist ja rock’n’rollist.

Ning ongi käes Huiabella Fantastica aeg. J.M.K.E. tribüütplaadil koos sõpradega geniaalse “Tere Peretroika” töötluse teinud Eesti-Soome trio esitleb selle kontserdiga ühtlasi oma värsket, järjekorras teist EP-plaati “Huiabella Situation”. Nullindate pungiskene veteranide Rakvere Petsi, Karu ja soomlasest bassimehe Mikko pundi stiiliks on konkreetse matsu ja minekuga kiire punkrock.

Nende järel leiame lavalt Legshakeri. Aastal 2010 särava tähena kohalikku muusikataevasse kerkinud Legshaker on ainuke kodumaine folkbänd, kes lisamääratluse punk auga välja kannab, sest bändi teevad vanad Pärnu punkarid, mitte Viljandis õppinud pärimusmuusikud. Nende iiripärane, kuid eestikeelne folkpunk paneb jala tatsuma igasugusel publikul ning pole ime, et just nemad on kolmekümne aasta pärast Kukerpillide mantlipärijad.

Kui lõõtsa- ja mandoliinihelid vaikivad, möirgavad festivalilaval taas kitarrid ja käre vokaal. Järg on Tartu crustpunk/d-beat viisiku Project Dekadenzi käes. Juba kaks täispikka albumit üllitanud bänd on ilmselt kõige nii-öelda läänepärasem nimi tänapäeva Eesti pungiskenes, meie oma “Rootsi bänd”.

Edasi läheb pungiteatepulk jälle väliskülaliste kätte. Üles astub soomlaste kolmik, kes peidab end nime S&M taha ning on hingesuguluses paar tundi varem esinenud Huiabella Fantasticaga.

Seejärel saab kuulda-näha veel ühte triot. Pärnumaa nullindate skene pikemaealist ansamblit, ameerikapärast meloodilisemat karmi hardcore punki viljelevat Totally Obnoxioust. Kuraditosina aasta eest suvepealinnas ja selle ümbruses õitsenud skene pikaealisem õis on viimastel aastatel eriti jõuliselt puhkenud. Ometi ilmusid debüütalbum “Approved”, video “Out Of The Blue” püsis mitu nädalat Eesti Top 7-s ning tänavu suveks valmisid singlid “My God Is Dead” ja “Nice To Meet Me”.

Õhtu eelviimasena esineb post-punk ansambel Kuudes Silmä, nimestki aru saada, et Soome bänd. Maailmalõpumelanhooli, närvilised trummi- ja bassikäigud ning apokalüpiline vokaal - kõik on nii nagu peab. Ja festivali teise päeva ametliku programmi lõpetab kohe nende järel üles astuv Vanemõde, too bänd, millest omal ajal, mil Turist pooldus, ei saanud teist Singer-Vingerit, vaid hoopis midagi muud.

Järelpeol pakuvad pogotantsust roidunud hingedele kosutust Crystal Cloisters ning Liblikas.

Seitsmeteistkümnes Punk'n'Roll kinnitab veenvalt, et punk pole Eestis pelgalt perestroikaaegne nostalgianähtus, vaid elav ja toimiv subkultuur, mis hingab ühes taktis ülemaailmse pungiuniversumiga.