TOP 10: Surmamõistetute kõige tähelepanuväärsemad viimased sõnad
1. “Teeme ära!” (“Let’s do it!”)1976. aasta talvel rääkis kogu USA meedia Gary Gilmore’st — Utah osariigist pärit mõrvarist, kes ise enda surma nõudis. Gary tappis 1976. aasta suvel kaks inimest.
Üks neist töötas bensiinijaamas, teine aga motellis. Kohus mõistis Gary süüdi ning määras talle surmanuhtluse. Tol ajal sai surma mõistetu valida kahe meetodi vahel — surm poomise või tulistamise läbi. Mees valis tulistamise. Seina ääres röökis ta püssimeestele: “Teeme ära!” ja ta lasti maha.
Pärast surma annetati ta võrkkestad pimedatele, nagu ta seda soovis. Gary’st sai kultuuriikoon. Temast inspireerituna valmis The Police'i laul “Bring on the Night” ja film “The Postman Always Rings Twice”. Tema viimastest sõnadest inspireerituna lõi riietefirma Nike reklaamijuht Dan Wieden firmale maailmakuulsa slogani: “Just do it!” (“Tee ära!”)
2. “Friikartulid” (“French Fries”)
James D. French, kes hukati 1966. aasta 10. augustil oli ainus, kes tol ajal USA-s surma mõisteti. Eluks ajaks vangi mõistetud mees ei julgenud enesetappu teha ning tappis selle pärast ära oma kongikaaslase, et kohus talle surmanuhtluse mõistaks. French’i viimased sõnad olid: “Kuidas see pealkirjaks sobib: Frenchi praadimine?” (inglise keeles “French Fries” mis tähendab nii Frenchi praadimist kui friikartuleid).
3. “Vabandust, mul polnud plaanis seda teha!”
Enne giljotiinitera all hukkumist ütles Marie Antoinette viimaste sõnadena: “Vabandust, mul polnud plaanis seda teha!” Nimelt ajati naise pea enne hukkamist paljaks, sõidutati ta avatud kaarikus läbi kogu Pariisi ja oodati, et ta emotsionaalselt murduks.
Naine aga ei teinud seda, püsides kuni elu viimase hetkeni enesekindla ja rahulikuna ning valmistas seeläbi pettumuse tuhandetele ta hukkamist vaatama tulnud inimestele. Just seetõttu olidki naise viimased sõnad vabandavad, sest ta ei tahtnud, et inimesed tema pärast pettunud oleksid.
4. “Sõdurid, tuld!”
Üks kõige populaarsemaid Napoleoni väepealikke Michel Ney, keda sõdurid hüüdsid ta punaste juuste pärast “le Rougeaud” (“punapea”) nimega ning keda peeti “vapramast vapraks” hukati Pariisi pargis avalikult. Kuidas nii?
Pärast Waterloo lahingu kaotamist arreteeris politsei Ney ning süüdistas teda riigireetmises. Mees mõisteti süüdi ja talle määrati karistuseks surmanuhtlus. Mehel oli aga imelik viimane soov: ta soovis ise teda hukkavat väeüksust juhatada.
Kui ta hukkamise päev kätte jõudis, ei olnud mees nõus silmasidet kandma ning pidas huvitava kõne: “Sõdurid, kui ma annan teile korralduse tulistada, tulistage mind otse südamesse! Oodake käsku! See saab olema viimane käsk, mille mina teile oma elus annan. Ma protesteerin oma hukka mõistmise vastu. Ma olen Prantsusmaa eest sadades lahingutes võideldnud ning ühtegi neist… Sõdurid, tuld!”
5. “Kus on mu dublant, kui teda vajan?”
28-aastane Vincent Gutierrez mõisteti 2007. aasta märtsis süüdi 40-aastase mehe tapmise eest ning talle määrati surmanuhtlus läbi mürgisüsti.
Gutierrez, kelle puhul arvati, et ta kannatab bipolaarse häire all, jättis maailmaga hüvasti väikse huumorikübemega. Ta viimased sõnad olid: “Ma tõesti tahan kõigile öelda, et mul on juhtunu pärast kahju. Ma tahaksin kõiki tänada, kes mind aastate jooksul toetanud on. Mu õde Doris, ema, vennad, õde, isa — ma armastan teid kõiki. Mu vend… kus on mu dublant, kui teda vajan? Mu jumal on mu elu ja ma ei karda midagi.”
6. “Härrad, kohe näete ahjuõuna.” (“Well, gentlemen, you are about to see a baked Appel.”)
Mees nimega George Appel võttis asja samuti huumoriga ja kasutas viimaste sõnade hulgas sõnamängu. Ta ütles: “Well, gentlemen, you are about to see a baked Appel.” ehk “Härrad, näete kohe ahjuõuna.“ — “baked Appel” tähendab inglise keeles “küpset Appel’it” aga mehe perekonnanimi “Appel” hääldub väga sarnaselt sõnaga “apple” mis tähendab õuna.
7. “Ma sain ümmarguste makaronide asemel tavalisi spagette. Ma tahan, et press sellest kuuleks!”
Ameerikas on surma mõistetutel õigus paluda viimaseks söömaajaks ükskõik mida. Üks vang võttis asja väga tõsiselt. Thomas J. Grasso hukati 1995. aastal, kui ta kasutas jõulutulesid 85-aastase naise kägistamiseks.
Ta viimane söömaaja soov oli väga ebatavaline: kaks tosinat aurutatud rannakarpi, kaks tosinat aurutatud merekarpi (igaühe küljes maitseks sidruniviil), Burger Kingi topelt-juustuburger, pool tosinat grillribi, kaks maasikamaitselist jäätisekokteili, pool kõrvitsakooki koos vahukoorega, kuubikuteks lõigatud maasikad ja 16-untsine karp Spagethhi-O makarone lihapallidega, mis peaks olema toatemperatuuril.
Kahjuks ei jõudnud vangla köök kõike ette valmistada ning Spagethhi-O makaronide asemel jõudsid ta lauale tavalised spagetid lihapallidega. Seetõttu olid mehe viimased sõnad: “Ma sain ümmarguste makaronide asemel tavalisi spagette. Ma tahan, et press sellest kuuleks!”
8. “Ma arvan, et kuberneri telefon on katki. Ta pole veel helistanud.”
David Matthews mõisteti süüdi esimese astme mõrvas, pärast seda, kui ta ühe mehe kodu röövides viimast tulistas. Veidi enne surmava süsti saamist ütles ta perele naeratades: “Ma arvan, et kuberneri telefon on katki. Ta pole veel helistanud.”
Nimelt oli ta hukkamist kolm korda edasi lükatud, sest kuberner Brad Henry helistas kõigil kordadel vahetult enne hukkamist, et asja peaks edasi uurima, sest tal on tunne, et mees on siiski süütu. Kolmandat korda aga valitseja ei helistanud.
9. “Ma oleks hetkel parema meelega kalal.”
1987. aastal hukatud Jimmy L. Glass tulistas kaks inimest surnuks. Vahetult enne hukkamist oli ta suutnud ka vanglast põgeneda. Elektritoolis ütles ta: “Ma oleks hetkel parema meelega kalal.”
10. “Kiirusta, sa aeglane värdjas! Ma oleksin selle ajaga juba tosin meest üles poonud!”
Carl Panzram oli Ameerika sarimõrvar, vägistaja ja süütaja, kes 1930. aastal üles poodi. Teda tuntakse selle järgi, et ta tunnistas oma teod üles vaid oma sõbrale, vangivalvur Henry Lesserile.
Mees kirjeldas väga detailselt 22 inimese mõrva ja 1000 mehe vägistamist. Ta lisas ka, et tal pole ühegi teo pärast kahju. Kui ta süüdi mõisteti ja ta karistuseks surmanuhtluse sai, tahtsid inimõiguste organisatsioonid ta surmanuhtlusest vabastada. Mees aga ähvardas selle peale kõik organisatsioonide liikmed tappa.
Kui talle köis kaela riputati, sülitas ta timukale näkku ja ütles: “Ma soovin, et kogu inimrassil oleks üks kael ja et minu käed oleks seda kaela kägistamas!” Kui timukas uuris, kas mehel on ka viimaseid sõnu, teatas Panzram: “Kiirusta, sa aeglane värdjas! Ma oleksin selle ajaga juba tosin meest üles poonud!”
