Lugemissoovitused lastele, mis aitavad kaasa lugemisharjumuse tekkimisele

Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktori Triin Soone sõnul saab lapse lugemisharjumus alguse kodust ning määrab suuresti, kas lugemisest saab lapse jaoks pelgalt kooli kohustuslik osa või arendav ajaviide.

„Kõik saab alguse ikka kodust ja sellest, kas kodus on raamatuid, kas kodus loetakse ja kas laps kasvab üles koos raamatutega,“ märkis Triin Soone. Ta täheldas, et hilisem lugema meelitamine näiteks õpetajate poolt on juba keerulisem, sest lapsel puudub harjumus lugeda.

Lapse esimene raamat
Lastekirjanduse Keskuse direktor ütles, et raamatuid peab lastele tutvustama juba varases eas. „Esmane samm on raamatud lapse ellu tuua ja ta nendega kokku viia, et laps saaks ise talle huvipakkuvaid raamatuid valida ja lehitseda, pilte vaadata ning jupiti lugeda,“ rääkis ta.
„Kindlasti ei tasu lapsele anda ainult vanu raamatuid, mis on kodus emade-isade või vanavanemate ajast, vaid ikka uusi, tänasele lapsele mõeldud raamatuid. Igal põlvkonnal on oma lood, milles lugeja ennast ära tunneb ja mille tegelastega samastub,“ rõhutas Soone.
Triin Soone sõnul pole olemas väikelast, keda raamatud ei huvitaks, seega peavad esmaste mänguasjade hulka kuuluma titeraamatud. „Samuti on väga oluline ettelugemine – esmane kokkupuude pikemate lugudega tulebki läbi ettelugemise,“ märkis ta.
Lastekirjandust ilmub nimetuste poolest endiselt rohkelt ja raamatute valik on nii sisult kui ka vormilt kirju, seepärast soovitab Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Raamatud kättesaadavaks
Laste lugemisharjumuste üle on palju arutletud. Triin Soone sõnul on kindel see, et kui lugemine muutub igapäevaseks harjumuseks, siis laieneb ka kirjanduse valik. „Lugeja areneb lugedes – huvid ja vajadused muutuvad, tekstid lähevad keerukamaks, raamatu pikkus ja paksus pole enam olulised,“ ütles Soone. Nii ei muutu tõenäoliselt lapsele vastuoluliseks ka kooli soovituslik kirjandus.
Kui kodus raamatuid ei ole, soovitab Soone koos lastega külastada raamatupoodi või raamatukogu, kus kogu uuem kirjandus on kättesaadav. „Huvi äratamiseks ja harjumuse tekitamiseks on oluline lapsele tutvustada kirjanikke ja illustraatoreid ja nende töid, rääkida rohkem raamatutest ja lugemiselamustest, lugeda ise ja teha seda lapse nähes,“ soovitas ta, lisades: “lugemismotivatsiooni tõstab kindlasti ilusa ja rikkaliku valikuga raamatukaupluse külastamine, sest sealsed väljapanekud on lastele huvitavad ja hästi kättesaadavad ning suurendavad huvi raamatute vastu.”
Eesti Lastekirjanduse Keskus on koostöös Apollo raamatukauplusega alates veebruari lõpust esile tõstnud häid ja kvaliteetseid lasteraamatuid, mille kohta on Apollo turundusjuhi Liisi Vaiki sõnul tarbijad andnud palju positiivset vastukaja. „Raamatute nimekiri täieneb pidevalt ja see on innustanud lapsevanemaid leidma tunnustatud lastekirjandust,“ rääkis Vaik, lisades et Lastekirjanduse Keskuse soovitused arvestavad erinevate huvidega eri vanuses lastega, mis tähendab, et igaüks leiab endale sobivaima teose.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugemissoovitused eri vanusegruppides lastele:

0-7-aastastele lugejatele: L. Tungal „Jänesepoeg otsib sõpra“, F. Kotta „Tublid loomad“, K. Gordon „Väikese Bosse lood“, T. Parvela „Ella Lapimaal“, H. Mänd „Pidu vihma ajal“

8-12-aastastele lugejatele: L. Carroll „Alice“, E. Normann ja H. Tampere „Marjakobar ja teisi setu muinasjutte“, J. M. Barrie „Peeter Paan“, A. Holmström Degerman „Nohik Niilusel“, N. Nossov „Totu ja ta sõprade seiklused“

Alates 13. eluaastast: U. K. Le Guin „Meremaa 1“, S. M. Fitzgerald „Lootuse õunakook“, S. Olsson „Bert ja rambipalavik“, J. Green „Paberlinnad“, L. Oliver „Deliirium“