Mis on ühes hamburgeris sellist, mis ta tavalisest kodusöögist halvemaks muudab? Või on see väärarusaam? Hamburgereid, pitsasid ja pirukaid ühendab kõiki kõrge rasva-, soola- ja lisaainete sisaldus. Samas pole kiirtoidus paljusid organismile tarvilikke aineid, näiteks vitamiine ja mineraale. Kartulikrõpsud ja friikartulid on valmistatud suure hulga rasva ning õli abil, mida on keskmises kodutoidus märgatavalt vähem.

Loomulikult on säärases toidus ka rohkem energiat, mis võib tähendada seda, et ühe hamburgeriga saab täidetud ligi pool päevasest vajalikust energiast. See tundub esmapilgul mõnusa boonusena – nii ei tuleks justkui tükk aega järgmisele söögikorrale mõelda. Tegelikult loobud nii ju aga tavalisest kodu- või koolitoidust ning seega ka vajalikest toitainetest. Ning tarvitad kordi rohkem rasvu, kui organism vajab.

Paaril korral nädalas kiirtoiduga patustamises pole iseenesest midagi halba, sest ülejäänud ajal sööd sa tõenäoliselt kvaliteetsemat toitu ning saad tarvilikud toitained kätte. Ohusignaali tuleks anda pigem siis, kui asendad igapäevase sooja toidu pidevalt hamburgerite, pirukate ja pitsadega. Nii võib tekkida mitmete vitamiinide puudus, lisaks annab pidev kiirtoidu söömine põntsu ka normaalsele figuurile. Tõenäoliselt tunned ennast väsinuna ning ei suuda koolis eriti keskenduda. Tõsisemad hädad ei saabu õnneks küll ruttu, kuid mõnede aastate pärast on kohal ka kõrge vererõhk, neeru- ja südamehädad. See on tõenäoline küll üksnes siis, kui sööd kiirtoitu lausa iga päev.

Kui sa tõepoolest hamburgerist loobuda ei suuda, vali pigem kana ja kalaga tehtud variante. Püüa vältida väga kastmeseid ning valge saiaga valmistet kraami. Ja lohutuseks kiirtoiduhoolikutele - üks täisterakukliga ja salatiga burger on hulga parem ja kasulikum kui näiteks kartulikrõpsud või friikartulid.

Vahel on rämpstoiduga päris mõnus maiustada. Siiski tasub enda tervise huvides sellega piiri pidada ja suuremal osal koolipäevadest end pigem korraliku lõunasöökiga premeerida.