Külmakambrid on kasutusel mitmetes Eesti haiglates ning inimesi, kes sinna haiguste tõrjumiseks minna julgevad, samuti küllaga. Esimese korra hirmust saab hiljem tavaliselt vääramatu usk pakase ravijõusse ning mitmed kasutavad seda rõõmsalt ka edaspidigi. Millest siis jutt?

Külmakamber kujutab endast ruumi, kus temperatuur umbes saja miinuskraadi ringis. Tundub kaunis kohutav, ja ajame siis asja veel hirmsamaks – kambris käiakse enamasti ujumisriietes. Lisaks trikoole või ujumispükstele on kohustuslikus dresscode`is veel kindad, müts ja sall. Ja muud ei midagi!

Miks on tarvis end niimoodi piinata? Käinute-näinute sõnul pole tegemist hoopiski sama hirmsa pakasega, mis välistingimustes tuule ja tuiskava lumega assotsieerub. Kraade on muidugi kõvasti rohkem, kuid organism reageerib kambrikülmale teisiti. Parandab ja ravib. Eriti tõhusalt reumat ning erinevaid närvihaigusi. Ka astmaga hädasolijad on pakaselisest ruumist abi saanud. Hingamine muutub peale seansse oluliselt kergemaks.

Säärane külm vaigistab edukalt valu – on ju vana nipp ka näiteks haigetsaanud kohale külma peale panna. Lisaks valu leevendavale toimele on külmakambril ka põletikuvastane efekt. Ning pakase käest pääsedes on kaunis mägede-liigutamise-tunne ning energia ajab üle ääre. Rääkimata sellest, et mitme korra käimise jooksul kaovad või saavad leevendust tervist närinud tõved. Selleks soovitatakse tavaliselt kümmet seanssi.

Igaühel, kes talviste viirustega kimpus, pole külmakambrisse tõenäoliselt asja. Kuid juhul, kui arst seda soovitab, ei tasu teda väga tigeda näoga rünnata ning sajakraadise külma kätte saatmise eest õeluskotiks nimetada. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks :)